Keskkonnaminister Madis Kallase hinnangul tuleb metsanduse arengukava arutellu kaasata kõik osapooled, et sünniks ühiskondlik kokkulepe. Seejuures tuleb tema sõnul arvestada, et üksmeele leidmine võibki pikalt aega võtta.

- Keskkonnaminister Madis Kallas
- Foto: Sander Ilvest/Postimees/Scanpix
“Arutelud tunduvad asja edasilükkamise ja venitamisena, aga pikad protsessid ongi aeganõudvad ja nõuavavdki vajadusel kolme koosoleku asemel nelja, vajadusel kahe kuu asemel kolme. See on demokraatia osa ja ma arvan, et ei tasu seda karta. Ja kui lõpuks see jääbki mingil kujul venima või võtab rohkem aega, siis nii ta lihtsalt on,” rääkis Kallas metsanduse arengukava kokkuleppimisest Äripäeva raadio hommikuprogrammis.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Uus keskkonnaminister Madis Kallas rääkis Äripäeva raadio hommikuprogrammis, et temani on tulnud juba ettepanekuid ja soove, mida ei ole sõnastatud koalitsioonileppes. Lisaks rääkis ta intervjuus ka metsanduse arengukavast ja puidutööstusest ning oma töö olulisematest eesmärkidest. Raiemahud tuleb üle vaadata eelkõige riigimetsas, aga kogu Eesti ulatuses.
Täna avaldatud koalitsioonilepe jääb üsnagi üldsõnaliseks, kuid annab mõista, et eelmise keskkonnaministri Erki Savisaare suurendatud RMK raiemaht võidakse tagasi pöörata. Metsa- ja puidutööstuse liit muretseb aga seetõttu töökohtade kadumise pärast.
Citadele panga värske uuring näitab, et Eesti ettevõtjate majandusootused 2026. aastaks jagunevad küll eri suundades, kuid investeerimisplaane pole päris maha maetud. Ettevaatlikkus ja kasvulootus käivad käsikäes, kuid samas toob Balti riikide võrdlus välja ka erinevusi: Leedu optimism sillutab teed majanduskasvule.