ÄP: pimesikumäng

Selle tulemusena puudub Eestis finantsturg. Meie tulevane pensioniraha ei saa a) osa Eesti majanduse kasvust ning b) aidata Eesti majandust kasvada.

Sõnades Balti riike koduturuks pidavad rootslased ei taha tegelikkuses siia investeerimisest miskit kuulda ja nii suunatakse Eesti pensionifondide raha laia maailma. Eesti instrumentidesse näpuotsaga ja sedagi läbi East Capitali, mis rootsimaine ja seega kindel. Nii edasi tegutsedes mängivad Rootsi pankurid aga tulega, teadupoolest on kuluaarides kosta hääli võtta kohustuslikud pensionifondid nende käest üldse ära.

Teiselt poolt ei soovi Eesti valitsus arusaamatul põhjusel ka raha Eestisse (tagasi)toomiseks arvestatavaid tingimusi pakkuda. Unustame rämpsvõlakirjad. Räägime asjast.

Miks on riigiettevõtete erastamine seisma pandud? Mida halba teeks mõne riigifirma vähemusosaluse börsiletoomine? Peale selle, et valitsuskoalitsioonil kaob senine totaalne kontroll riigifirmade ja nende rahapaigutuste üle. Et peab hakkama mõnele nutikale nõukogusse saavale börsihaile aru andma. Aga valitsuse eesmärk peaks ju olema laiem partei eesmärgist. Toimetus keeldub unustamast sõna „riigimehelik”.

Ei emiteerita riiklikke võlakirju. Sealhulgas ka oma kodanikele ja firmadele. Kes ei tahaks euroliidu paipoisile Eestile laenata? Näiteks haridussüsteemi ajakohastamiseks ja õpetajaskonna parendamiseks. Teeniks isegi enam kui raha pangas hoiustades. Eilsest maksab Swedbank kolmeaastasele hoiusele 0,6% preemiat. Eesti võlakirjade intressi on raske ennustada, kuid Eesti CDS ehk maksujõuetuse kindlustamise hind on täna 0,8% (see on viimastel kuudel kiiresti alla tulnud).  Risk oleks vahest Swedpangast väiksemgi.

Ei tule Eesti turule võlakirjadega ka meie riigifirmad. Miks peab Eesti Energia võlakirju Londonis müüma, kus minimaalne ostusumma 100 000 eurot? Eesti poliitikute paikapanemiseks saaks rahvusvahelisi investoreid kampa ka osa võlakirjadest Eestis müües.

Omavalitsused on küll Eestis valdavalt end kõrvuni kinni laenanud, kuid kel võimalik, võiksid kaaluda meie oma inimestelt/ettevõtetelt laenata.

Tänase Äripäeva kaanelugu, et Eestisse plaanitakse luua hüpoteek­võlakirjaturgu näitab, et  midagi üritatakse vähemalt luua. Teadmata detaile võib etteruttavalt idee põhimõtteliselt heaks kiita. Iga lisanduv investeerimisvõimalus, mis kajastab Eesti majanduse käekäiku, on tunnustust väärt. Tekib valikuvõimalus. Tekib võimalus ka rahvusvahelise suurema raha jaoks. Saame Euroopa või vähemalt Skandinaavia kaardile. Pole ju Skandinaavia investeerimisfirmad ja riskikapitalistid üllataval kombel Eestit ning teisi Balti riike senini avastanud.

Õpetlik oli hiljutisel Tallinnas toimunud investeerimisfoorumil esinenud Londonis baseeruva Citi Venture Capital International partner Ashwin Roy kurtmine, et Eestis pole raha kuhugi panna. Roy nagu enamik riskikapitaliste huvitub vaid projektidest, mis on suuremad 50 miljonist dollarist. 

Traditsiooniliselt lõpeb pimesikumäng toa valgekstegemisega. Kes küll lülitit keeraks?

Autor: 1185-aripaev