Sisemajanduse kogutoodangu näitajale kuulub juba pool sajandit riigi majandusliku edukuse iseloomustamisel juhtiv koht. Kahjuks kiputakse selle olulise näitaja tähendust laiendama ja isegi absolutiseerima, kirjutab majandusekspert Heido Vitsur.
Mingil määral on see arusaadav. Mida võiks siis veel vaja olla maa majandusliku edu hindamiseks kui seal antud perioodil loodud või tarbitud kaupade ja teenuste hulka rahalises väljenduses; näitajat, mis konkreetne ja üle maailma ühesuguste reeglite järgi väljaarvutatav?
Paraku peitub siin lõks. Teistest paremini ei pruugi tähendada ei adekvaatset ja igakülgset kajastamist. Sisetoodangu näitajale üleüldise edukuse kriteeriumi rolli omistamine on kindlasti eksitav. Sellise lähenemise eest hoiatas juba sisetoodangu arvutamise alusepanija Simon Kuznets ise.
Luksemburg on inimese kohta tuleva SKT järgi ELi kõige rikkam maa. Kui palju rikkamad luksemburglased meist tegelikult on, seda loe tänasest Äripäevast.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Ehkki suhtlemine tundub esmapilgul lihtne ja igapäevane tegevus, ei õnnestu see alati soovitud viisil. Puudulik kommunikatsioon võib ettevõttele kalliks maksma minna nii ajas, rahas kui ka meeskonnavaimus. BeWise koolitajad Toivo Värbu ja Piret Soosaar-Maiberg rõhutavad, et suhtlemine ei ole kaasasündinud oskus, vaid protsess, mida saab ja tuleb teadlikult õppida, sest koolipingist neid oskusi enamasti kaasa ei anta.