Hankele sotsiaalne mõõde

Üldreegel on, et hankija peab säästma rahalisi vahendeid ja eelistama majanduslikult soodsaimat pakkumust. Kas parimat hinna ja kvaliteedi suhet või väikseimat rahahulka, mis kokkuvõttes millegi eest maksta tuleb. Erand on seaduses soovitus eelistada keskkonnasäästlikke lahendusi. Euroopa riigihankedirektiivi preambula kohaselt tuleb aga sotsiaalseid kaalutlusi käsitada samal moel kui keskkonnakaitselisi.

Sellest lähtuvalt avaldas Euroopa Komisjon juhise sotsiaalsete kriteeriumide arvestamiseks riigihangetes. Juuni alguses jõustusid Tartu ringkonnakohtu otsused Ida-Viru ühistranspordihankes, kus kohus sisuliselt kinnitas hankija õigust rakendada riigihankes sotsiaalseid kriteeriume. Hankija oli seadnud üheks pakkujate kvalifitseerimise tingimuseks kollektiivlepingute korrektse täitmise viimase kolme aasta jooksul ja hindamise üheks kriteeriumiks kollektiivlepingu olemasolu Ida-Virumaal.

Kvalifitseerimise tingimuse osas jõudis kohus järeldusele, et hankija jaoks oli oluline, et bussiliiniveo riigihanke võidaks isik, kes oleks usaldusväärne ning peab oma sektoris sõlmitud kokkulepetest kinni. Mitteusaldusväärsed, kokkuleppeid ja seadust rikkuvad pakkujad hoiavad seeläbi kokku kulusid ja saaks võrreldes ausate pakkujatega hinnaeelise. Hankija otsustas õigesti, et hankemenetlusest tuleb kõrvaldada autoettevõtja, kes töötaja palga alammääradest ning töö- ja puhkeaja nõuetest kinni ei pea.

Pakkumuste hindamise kriteeriumi osas asus kohus seisukohale, et kollektiivlepingu olemasolu kui töörahu tagamise abinõu vähendab streigi või töösulu toimumise tõenäosust ja seega on kollektiivlepingut omava pakkuja teenuse kvaliteet eeldatavalt kõrgem.

Lisaks stabiilsema ja kvaliteetsema teenuse saamisele võimaldab kollektiivlepingu nõue hankijal näidata üles ka suuremat sotsiaalset vastutustunnet ja vähendada võimalusi, et avaliku raha eest teenuseid osutavad ettevõtjad rikuksid töötajate õigusi.

Võib arvata, et hankijad hakkavad sotsiaalseid kriteeriume nii sobivate pakkujate väljasõelumisel kui ka parima pakkumuse valimisel senisest julgemalt kasutama. Olgu selleks siis kollektiivlepingu olemasolu, ealise või soolise võrdõiguslikkuse tagamine vms.