• OMX Baltic−0,23%311,54
  • OMX Riga0,14%904,48
  • OMX Tallinn−0,03%2 086,27
  • OMX Vilnius−0,25%1 354,18
  • S&P 500−1,52%6 672,62
  • DOW 30−1,56%46 677,85
  • Nasdaq −1,78%22 311,98
  • FTSE 100−0,47%10 305,15
  • Nikkei 225−1,04%54 452,96
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%91,52
  • OMX Baltic−0,23%311,54
  • OMX Riga0,14%904,48
  • OMX Tallinn−0,03%2 086,27
  • OMX Vilnius−0,25%1 354,18
  • S&P 500−1,52%6 672,62
  • DOW 30−1,56%46 677,85
  • Nasdaq −1,78%22 311,98
  • FTSE 100−0,47%10 305,15
  • Nikkei 225−1,04%54 452,96
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%91,52
  • 10.04.12, 17:31
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Eesti pensionifondide veaks passiivsus

Selleks, et pensionikogumisel oleks mõtet, peavad säästud reaalselt kasvama ning soovitavalt majandusruumis, kus raha kogutakse ja pensionile kavatsetakse jääda. „Muidu võime olla uhked, et varade tootlus ületab näiteks ELi või USA inflatsiooni, samas kui võrreldes kohaliku elukalliduse kasvuga jääme kaotajaks,” kirjutab homses Äripäevas BaltCapi juhtivpartner Peeter Saks.
„Nii ongi läinud – OECD statistika näitab, et pensionifondide 2008.–2010. aasta keskmise tootluse järgi on Eesti viimasel kohal -3,7% nominaalse ja -7,7% reaal- ehk inflatsioonijärgse tootlusega. Sama aja OECD keskmine oli 2% ja -1,1%,” jätkab ta. „Eesti pensionifondid on kaotanud oluliselt rohkem raha Euroopa riikide võlakirjades kui Eesti nn rämpsvõlakirjades.”
Eesti pensionifondide nõrkuseks peabki Saks selgete eesmärkide sõnastamata jätmist ning väga suurt passiivsust, mis tähendab, et aktiivsete otseinvesteeringute asemel domineerib valdavalt passiivne investeerimine erinevate välismaiste fondide ja haldurite vahendusel.
„Kui valdav osa rahast jaotatakse üle maailma laiali, miks peaks üldse kohalikke fondivalitsejaid kasutama? Sellisel juhul oleks mõistlik anda osakuomanikele võimalus sõlmida lepingud otse näiteks Soome, Rootsi, Suurbritannia, Saksamaa või USA fondivalitsejatega,” kirjutab Saks.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Mida oleks Eesti II pensionisamba juures muuta, loe kolmapäevasest Äripäevast.

Seotud lood

Arvamused
  • 11.04.12, 10:00
Pensionifondist patriotismita
Pensionifondide esmane eesmärk on kindlustada inimeste sissetulek vanaduspõlves, mistõttu on investeerimisotsuste tegemisel vajalik arvestada paljusid teisi tegureid kui pelgalt investeeritavate ettevõtete päritolu, kirjutab Nordea pensionifondide fondijuht Olli Enqvist.
  • ST
Sisuturundus
  • 11.03.26, 14:53
Käsitsi tehtav raamatupidamine maksab Eesti ettevõtetele kokku üle 200 miljoni euro aastas
Lisandub pettustega seotud kahju. “PDF-arvet saab mõne minutiga võltsida.“
Kiiresti kasvavaid ettevõtteid eristab üks harjumus: nad küsivad endalt pidevalt, kuidas teha asju kiiremini ja nutikamalt. Raamatupidamine on üks valdkond, kus see mõtteviis toob käegakatsutava rahalise kasu ja kus enamik Eesti firmasid jätab seni raha lauale. Kui ka teie ettevõttes sisestatakse arveid käsitsi, maksate tegelikult iga kuu vabatahtlikult lisamaksu.

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

78.5%
12.3%
9.2%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele