Eesti start-up-kogukonnast kostab väiteid, et Eesti äriinglid olevat tiibadeta, et äriingleid on vähe ja nende lennusuutlikkus on piiratud, kirjutab Arengufondi investeeringute divisjoni juht Heidi Kakko.
Äriinglite investeeringute maht on tänaseks juba suurem kui varase faasi riskikapitalifondide investeeringud, seda nii Euroopas kui USAs. Eestis ei mõõda keegi äriinglite investeeringuid. Osaliselt koondab äriingleid EstVCA, kus liikmeteks on ka äriinglite investeerimisettevõtted, nagu ASI, Curonia Research, WNB Project, Astrec Invest. Äriinglite võrgustikke, nagu FIBAN Soomes, Eestis veel ei ole, aga huvi koostöö järele kasvab.
Tugevate kaasinvesteerimisvõrgustike teket ei saa jõuga kiirendada, vaid need kasvavad turu arenedes, kui on tekkinud kriitiline mass riskikapitali otsivaid ettevõtteid ning välja kasvanud ka mõned reaalsed edulood. Kuna eeltöö on tehtud, usun, et sel aastal alustavad ka esimesed äriinglite kaasinvesteerimisele suunatud klubid. Hinnanguliselt võiks Eestis tegutseda kolm-neli äriinglite klubi.
Pikemalt loe tänasest Äripäevast.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Ehkki suhtlemine tundub esmapilgul lihtne ja igapäevane tegevus, ei õnnestu see alati soovitud viisil. Puudulik kommunikatsioon võib ettevõttele kalliks maksma minna nii ajas, rahas kui ka meeskonnavaimus. BeWise koolitajad Toivo Värbu ja Piret Soosaar-Maiberg rõhutavad, et suhtlemine ei ole kaasasündinud oskus, vaid protsess, mida saab ja tuleb teadlikult õppida, sest koolipingist neid oskusi enamasti kaasa ei anta.