Tänase nõrga välisnõudluse väljavaate juures oleks majandusele tervikuna kasulik, kui hinnakasv aeglustuks senisest rohkemal määral, kirjutab esmaspäevases Äripäevas Nordea panga peaanalüütik Tõnu Palm.
Viimase poole aasta jooksul on Eesti tarbijahindade kasv ületanud euroala keskmist 1,9 protsendipunkti (eelmine aasta oli vahe 2,2). Kui Eesti hinnakasv jääb kõrgemaks kui kaubanduspartneritel (ilma et seda põhjendaks tootlikkuse kasv), kaotame tasapisi konkurentsieeliseid ning võtame liigseid riske, pannes nii proovile majanduse stabiilse kasvu.
Eesti hinnatase oli eelmisel aastal Eurostati andmetel 79 protsenti Euroopa Liidu keskmisest. Olukorras, kus hinnad jõuavad Euroopa keskmisele lähemale ning sissetulekute tase püsib madalam, ei tohiks Eesti inflatsioonitempo olla märkimisväärselt kiirem euroala keskmisest.Kui Eesti majanduskasvu tempo on jõuline ja jätkusuutlik, siis on loomulik, et ka hinnad kasvavad keskmisest kiiremini. Täna puuduvad aga argumendid, miks arvestatav lõhe Eesti ja partnerriikide inflatsiooni vahel peaks edaspidi jätkuma.
Millised on Eesti proovikivid inflatsiooni ohjamisel järgmisel kümnendil, loe esmaspäevasest Äripäevast.
Artikkel jätkub pärast reklaami
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Lisandub pettustega seotud kahju. “PDF-arvet saab mõne minutiga võltsida.“
Kiiresti kasvavaid ettevõtteid eristab üks harjumus: nad küsivad endalt pidevalt, kuidas teha asju kiiremini ja nutikamalt. Raamatupidamine on üks valdkond, kus see mõtteviis toob käegakatsutava rahalise kasu ja kus enamik Eesti firmasid jätab seni raha lauale. Kui ka teie ettevõttes sisestatakse arveid käsitsi, maksate tegelikult iga kuu vabatahtlikult lisamaksu.