ÄP: Rahva arvamus võlakriisist seab valitsuse kahvlisse

Äripäeva hinnangul näitab teadaolevalt esimene vastavasisuline autentne uuring selget vastuseisu võlakriisi sattunud riikide toetamisele, mis tähendab, et poliitilistel otsustajatel seisab ees dilemma. Kas arvestada rahva sooviga ja toetust mitte kergekäeliselt anda või mitte arvestada rahva arvamusega ning lõhe süvenemise vältimiseks ära tõestada, miks toetamine on vajalik.

Haritud on skeptilised. Eestlased on olnud mõistvad ja vagurad. Üheskoos elati üle majanduskriis ning karmid kärped. Kuid nüüd paistab valimistel jätkamiseks mandaadi saanud valitsuskoalitsioon selle unustanud olevat ning alavääristab oma valijat. Uuring näitas, et toetuste pooldaja on pigem alg- või põhiharidusega ning vastane kesk- või kõrgharidusega. See tähendab, et toetamise suhtes skeptilised on eelkõige haritumad inimesed.

Äripäeva palvel küsiti, kas Eesti riik peaks rahaliselt toetama võlakriisis olevaid Euroopa Liidu riike? Vältisime meelega küsimuses Kreeka nime, kuna praeguste sündmuste ja arengute valguses on riik omandanud selgelt negatiivse kuvandi.

Arvamusuuringu ajendiks sai Reformierakondlasest välisministri Urmas Paeti väide Soome majandusajalehele Kauppalehti, et Eestis on lai üldsuse toetus Kreeka aitamiseks. Läbi viidud uuringust nähtub, et tegu on kas avalikkuse- või enesepettusega.

Miks eestlased abistamist ei toeta? Esiteks seetõttu, et teema on kauge ning eestlastel ei ole kriisiriikides vahetuid huvisid. Nii võimalik kasu kui ka kahju on kaudsed ning seetõttu raskesti mõistetavad.

Teiseks seepärast, et Eesti juhtivpoliitikud ei ole keerulist teemat ning sellega vajalikkust ja kaasnevaid ohte piisavalt selgitanud. Teemat on püütud vältida, mis naaseb valusalt bumerangina.

Kolmandaks üleolev suhtumine ja dogmaatilised repliigid. Kuidas muudmoodi mõista Jürgen Ligi pressikonverentsil öeldud, et ta ei viitsi pikemalt Kreeka toetamisest rääkida. Peaminister Andrus Ansip ütles samas, et püüab rääkida kogu aeg, nagu vanaemale, aga teema olevat niivõrd komplitseeritud, et ei ole mõtet lootagi, et iga inimene peaks sellest aru saama.

Stabiilsusmehhanismi on Euroopale tarvis. Kuid küsimus on, mis kujul. Euroopa keskpankurite arvates ei ole kriisimehhanism piisavalt tugev ning peaks välistama poliitikute suva selle rakendamisel. Kas Eesti toetab seda ettepanekut, pole teada. Miks ei võiks Eesti olla hoopis selgete ja tugevate meetmete eestkõneleja?

Mida edasi teha? Alustuseks on tarvis, et valitsus annaks rahvale, oma valijatele, selged vastused, miks, mida ja milleks tehakse ning millised on reaalsed tulevikustsenaariumid. Teiseks lõpetada vassimine. Pikalt räägiti, et Kreeka abistamisel Eesti ei osale. Tegelikult selgus, et Eesti osaleb läbi Eesti Panga Kreeka laenude tagamises juba praegu ning kavandab peaministri sõnul liitumist Kreeka teise abipaketiga.

Suhtumine, kes ei ole meie poolt, on meie vastu, pole lahendus. Eestlane on korduvalt tõestanud oma arukust.

Autor: 1185-aripaev