Sester võlakriisist: rohkem selgitusi!

„Peab nõustuma, et teema on keeruline ja kauge. Kui tegemist oleks mõne lähinaabriga, Läti või Soomega, siis läheks ta rohkem korda,” rääkis Sester. „Ühiskonda ei ole piisavalt informeeritud. Teatakse vaid, et laenatakse raha ja ostetakse võlakirju, aga teema on märksa keerulisem ja vajab selgitamist.”

Seetõttu on Sesteri sõnul valitsusel ja parlamendil ses vallas palju tööd teha. „Teema käsitlust on olnud vähe. Alles viimaste nädalate või kuu jooksul on hakatud rohkem rääkima.” Sester pidas vajalikuks rõhutada, et Eesti saab kõigele vaatamata Euroopa Liidust rohkem raha, kui ise sisse maksab.

Vastupidiselt rahandusministrile, arvas Sester, et otsuste tegemisel ainult Eesti liikmelisusest Euroopa Liidus ja toona valitsusele antud mandaadist otsuste tegemiseks ei piisa. Tema sõnul peavad otsused olema sisult õiged, aga ka arusaadavad. „Ühiskond peab teadma, mida ja milleks tehakse. Ühelt poolt on otsused õiged, kuid nad peavad ka näima õiglased.”

Äripäeva tellimusel valminud Emori uuringus küsiti Eesti elanikelt, kas Eesti riik peaks rahaliselt toetama võlakriisis olevaid Euroopa Liidu riike? Kindlalt võlakriisis riikide rahalist toetamist peab vajalikuks kaheksa protsenti, abi kindlasti mitte pooldavaid on kolm korda enam. Kui lisada neile veel „pigem jah“ ja „pigem ei“ vastuste osakaalud, jäävad kaalukausid 58-42 abipooldajate kahjuks.