Aune Past Eesti mainest: las tiiger murrab lüpsilehma

Erkki Raasukese  Eesti kohta kirjeldatud kuvandid on tõesed, tema seisukohad sisulised. Midagi pole parata. Kui võimalik, siis ma eelistaksin küll et Eesti oleks kiiresti arenev ja võimalusterohke maa ja oleks nii ka tajutud, ei tahaks olla lüpsilehm ega klaaspärlitega ostetav pärismaalane.

Kui investeeringud enam ei tooda, võib investor käituda kui karupoeg Puhh tühja meepoti otsas: heidab selle kui kasutu kõrvale ja tatsab uut otsima. Tahaksin, et Eesti on tajutud kui Skandinaavia tiiger.

Mainekujundus ei ole nagu roostetanud romu parandamine pulga ja paelaga. Mainekujundus algab eesmärkidest, visioonist ja selle nimel tegutsemisest. Mainekujundaja ei ole Saabastega Kass, kes vaese möldripoisi kuningapojaks räägib. Nii nagu elu Euroopas ei ole muinasjutt. Parimad mainekujundajad igale riigile on tema inimesed. Inimesi juhivad aga ühiskonnas tunnustatud väärtushinnangud. Kas Eestis on ettevõtlus tervikuna tajutud kui riigile kõigile inimestele vajalikku valdkonda või on ettevõtja kuvand hoopis negatiivne? Kas meie noor inimene unistab ettevõtlusest, mis tähendab  ka riskide võtmist, loovust, tohutut töörabamist  ja sotsiaalset vastutust või valib ta pigem ametniku riskivaba tooli või ehk fondidest äraelamine? 

Ka neid viimaseid on vaja, kuid nende ülalpidamiseks on vaja ettevõtluses teenitud vahendeid. Seega peab keegi ettevõtjaks ka hakkama. Targad ja edukad ettevõtjad toetavad plaanipärast mainekujundust. Heast mainest võidavad kõik.