Muutused ümbritsevas keskkonnas ei lõpe hetkekski ning Eesti väike avatud majandus peab vabaduste kaitsel senistele tugevustele toetudes olema valmis pidevalt muutuma, et mitte langeda dogmade küüsi, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Eesti vajab majanduskasvu ideid nagu õhku ja ka riigi poliitiline opositsioon ei tohi istuda käed rüpes, vaid peab oma mõtted välja käima, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Majanduslikus vaates on ühe või teise riigi kallidus pseudoküsimus. Oluline on hoopis suutlikkus tuua riiki raha sisse rohkem, kui seda välja läheb, kirjutab Siuru kultuurikeskuse juht Aavo Kokk.
Ootamatult pikaks ja vinduvaks kujunenud majanduslangus on tekitanud valitsuses – aga ka ühiskonnas laiemalt – tardumuse, millest tuleb lahti saada. Toimetus ulatab selles valitsusele abikäe, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Vanem põlvkond riigi majandust minevikus edu toonud odava allhankemaa staatusest välja ei tõsta. Samal ajal ei ole piisavas mahus võimaldatud esile tõusta uuel juhtide põlvkonnal, kirjutab ettevõtja, juhtimisnõustaja ja Tartu Ülikooli ettevõtlusjuht Mihkel Tammo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Kujutage ette ehitusplatsi, kus töötab korraga tuhandeid spetsialiste. Siin paigaldatakse seadmeid, rajatakse kaabeldusi, paigaldatakse ventilatsiooni ja monteeritakse torustikke. Tööalad muutuvad pidevalt, ehitustehnika võtab ruumi ning ligipääs vajalikele piirkondadele võib olla piiratud. Lisame siia veel kilomeetreid torustikke, sadu keevisliiteid ja range tähtaja objekti käivitamiseks.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.