Aavo Kokk: kallis Eesti? Pöörane hind viitab erilisele väärtusele
Majanduslikus vaates on ühe või teise riigi kallidus pseudoküsimus. Oluline on hoopis suutlikkus tuua riiki raha sisse rohkem, kui seda välja läheb, kirjutab Siuru kultuurikeskuse juht Aavo Kokk.
Restoranide Lee ja Lore Bistroo asutaja Kristjan Peäske pakub taasiseseisvuspäeva eelõhtul mõtiskluse, kuidas majandust uuesti käima tõmmata, et sõnapaar „Kallis Eesti“ oleks tõesti mõistetav vaid üheselt.
Eesti vajab majanduskasvu ideid nagu õhku ja ka riigi poliitiline opositsioon ei tohi istuda käed rüpes, vaid peab oma mõtted välja käima, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kui keskenduda ainult sellele, mis muret teeb, kaob ühel hetkel suutlikkus näha avanevaid võimalusteaknaid, aga nii teadagi ei ehitatud üles vabariiki ega saa ka Eestit majanduslangusest välja tuua, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kujutage ette ehitusplatsi, kus töötab korraga tuhandeid spetsialiste. Siin paigaldatakse seadmeid, rajatakse kaabeldusi, paigaldatakse ventilatsiooni ja monteeritakse torustikke. Tööalad muutuvad pidevalt, ehitustehnika võtab ruumi ning ligipääs vajalikele piirkondadele võib olla piiratud. Lisame siia veel kilomeetreid torustikke, sadu keevisliiteid ja range tähtaja objekti käivitamiseks.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.