Palju õnne argipäevaks, peaminister Jüri Ratas!

Kannatusnädalal riigikogult volituse saamise järel Jüri Ratase päriskannatused alles algavad. Väljakutsed saavad olema mitmekülgsed ja rasked, niivõrd, et Äripäeva toimetuse arvates näeme 2021. aasta presidendivalimisteks muutunud koosseisuga valitsust.

Ratast astub peaministrina argipäeva, mis on igapidi keerulisem tema eelmisest ametiajast, kus ometi tuli välja vahetada ridamisi ministreid, maadelda kabinetti mitte kuuluvate erakonnajuhtidega, rahustada pidevalt eri küsimustes eri leere Keskerakonnas.

Stenbocki majas töötades hakkavad purunema EKRE ministrite illusioonid – 1930ndate stiilis muinasjutu-Eesti taastamisest, kliimamuutuste eitamisest, välistööjõu- ja tudengite tõrjumisest, Brüsseli paikapanemisest – kõigest, millest opositsioonis ja valimiskampaanias oli tore värve tagasi hoidmata rääkida.

Probleeme jätkub Ratasel ka koduparteis. Keskerakonnale valimistel kõva häältesaagi toonud Raimond Kaljulaid lahkus riigikogus akna alla enne, kui uus koosseis õieti tööle sai hakata. Järgmine kari ähvardab Keskerakonda võimaliku tagasilöögi näol Euroopa Parlamendi valimistel. Arvestades nähtavat leigust venekeelsete valijate seas, mille tõi koostöö EKREga, võib tulemus erakonnas suure pettumuse valmistada. Ka Tallinna napi häälteenamuse toel püsiv hegemoonia pole kindel.

Isamaa ridades leidub neid, kes õigusega pelgavad EKRE väikevennaks muutumist. Plaanitav teise pensionisamba reform puudutab põhimõtteliselt kogu ühiskonda ja tõotab ulatuslikku avalikku arutelu. See nõuab tubli selgitustööd, kuid uueski valitsuses ei istu erakonna esimees Helir-Valdor Seeder kabinetis.

Lisaks kabineti poliitilisele, samuti mõne ministri isikuomadustest tulenevale komplitseeritusele on muutumas ka majanduskeskkond, kus senise mugava tõusunumbri asemel prognoositakse jahenemist, kui mitte kriisi. Järjekordne märk sellest on käibemaksu alalaekumine – olukord, mida asutused ja analüütikud päris üksmeelselt seletada ei oska. Aasta esimese kuu laekumine ületab küll mullust sama perioodi, kuid jääb eelarves prognoositule alla. Jaekaubandusel läheb hästi, mullust käibemaksu laekumist ületati ligi 15 protsendiga. Midagi hullu pole lahti ka teiste maksuliikide, sotsiaal- ja tulumaksu puhul. Samas viitavad näiteks nõrgenev ehitus ja kukkuv automüük märgiliste sektoritena aeglustumisele.

Kolmandat aastat kasvava valitsemissektori puudujäägi tingimustes ei saa eelarvestrateegia koostamisel esimesel kohal olla rõõmus rahakülvamine, vaid hoopis kärped. Tõsi, alustaval valitsusel on ebapopulaarseid otsuseid lihtsam teha, kuid see kuvand ei haaku kuidagi äsjase valimiskampaania kõlavate lubadustega.

Last, but not least: Reformierakond on riigikogus suurearvuline jõud, kelle kuklasse hingamine motiveerib esialgu võimuerakondi kõvasti käest kinni hoidma, kuid perspektiivis on tugev opositsioon veel üks tegur, mis valitsuse mitte just liiga tugeva konstruktsiooniga hoonet pidevalt kummuli lüüa ähvardab.