• OMX Baltic1,7%316,83
  • OMX Riga−0,06%903,91
  • OMX Tallinn0,1%2 088,3
  • OMX Vilnius2,1%1 382,68
  • S&P 500−0,61%6 632,19
  • DOW 30−0,26%46 558,47
  • Nasdaq −0,93%22 105,36
  • FTSE 100−0,43%10 261,15
  • Nikkei 225−1,16%53 819,61
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%91,65
  • OMX Baltic1,7%316,83
  • OMX Riga−0,06%903,91
  • OMX Tallinn0,1%2 088,3
  • OMX Vilnius2,1%1 382,68
  • S&P 500−0,61%6 632,19
  • DOW 30−0,26%46 558,47
  • Nasdaq −0,93%22 105,36
  • FTSE 100−0,43%10 261,15
  • Nikkei 225−1,16%53 819,61
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%91,65
  • 10.08.18, 06:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Eesti rikkust saame kasvatada ainult ise

Kapitalil ei pruugi olla rahvust, kuid selle omanikel on. Meie kõigi huvides on, et Eesti omakapital kosuks.
Eesti rikkust saame kasvatada ainult ise
Äripäeva koostatud suurest ülevaatest rikkuse jagunemisest ja kasvamisest Eestis viimasel 17 aastal selgub, et Eestis on juba tekkinud kiht inimesi, kelle kätte kapital headest või halbadest aegadest hoolimata kogunema kipub. Kindlasti on seal aga veel ruumi uutele tulijatele.
Äripäeva hinnangul on Eesti omakapital vaatamata mitmete jõukamate ettevõtjate esilekerkimisele ikka veel väga õhuke ja selle kosumine on kogu ühiskonna huvides.
“Kui soovime, et Eesti rahvas ja keel säiliks, peame Eesti kapitali hoidma ja juurde looma,“ leidis Äripäeva koostatud rikaste edetabelis 19. kohal olev Ain Hanschmidt. Kui teenid palju, oled ühiskonnale vajalik, nendib ta.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Eesti kapital toetab eesti kultuuri
Kui on palju kapitali, jätkub sellest muu hulgas ka kultuuri ja spordi toetamiseks. Eesti kapital aga toetab eelkõige eesti kultuuri ja sporti. Levinud väide, et kapitalil puudub rahvus, ei vasta seega päriselt tõele. Kapitalil ei pruugi rahvust olla, kuid selle omanikel vaieldamatult on.
Ka tänapäeva globaliseerunud maailmas on ettevõtetel lähtuvalt suuromanikest ja tippjuhtidest selgesti tajutav rahvus, mis mõjutab ettevõtte kultuuri ja otsustusprotsesse.
Eestiski tegutseb erinevatest rahvustest ettevõtteid, ja see on väga hea – nad annavad siin inimestele tööd, maksavad makse ja loovad lisandväärtust.
Eelkõige on nende eesmärk aga luua väärtust oma kaugel maal asuvatele suuromanikele. Kohalikku ettevõtjat seevastu mõjutavad äriotsuste tegemisel lisaks kasumiootusele ja maksimaalsele efektiivsusele ka sidemed siinse ühiskonnaga. Just võimaliku mõju pärast ümbritsevatele tehakse mõned otsused ehk teistsugused, kui Exceli tabelist lähtuvalt võiks.
Seetõttu oluline, et lisaks välismaistele ettevõtetele tegutseksid nii Eestis, kui miks mitte kaugemalgi ka Eesti omanike ettevõtted. Ja tegelikult ei ole tähtsust, kas kapitali kasvatatakse plahvatusliku kiirusega buumivates innovaatilistes tehnoloogiaidudes või tasa ja targu näiteks kodumaist kaubandusketti arendades. Igaühele oma, peaasi, et sügisel salved täis oleks ja kevadel taas külvata saaks.
Riigi ülesanne on aidata kaasa kohaliku kapitali kasvule. Enneolematult jõudsalt vohav tehnoloogiaidude kultuur Eestis näitab, et ettevõtlik meel ei ole meie mailt kuskile kadunud. Küllap tõuseb sealt järgnevatesse Äripäeva rikaste edetabelitessegi uus nimesid.
Jätame firmad Eestisse

Artikkel jätkub pärast reklaami

Oluline on luua neile idudele kasvukeskkond, mis võimaldab neil siin ka suureks kasvada. Et ei oleks põhjust ühel hetkel koos firmaga Lätti, Malaisiasse või Suurbritanniasse kolida.
Riik ja ühiskond on jõukad siis, kui tema kodanikud on jõukad. Ajaloost tulenevalt on Eestis olnud napilt aega rahvuslikku rikkust kasvatada, seda rohkem ja paremaid kasvuvõimalusi sellele luua tuleb. Rikaste toppi jõuavad meist vähesed ning kaugeltki mitte kõigist kodanikest ei saa ettevõtjaid.
Väga paljud võiksid aga investoritena rahvusliku kapitali kasvu panustada, kui riik neile selleks näiteks riigifirmade börsile toomisega võimaluse annaks.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 02.03.26, 07:00
Lindströmi klienditoe juht: kliendisuhe on nagu abielu – suhtluseta ei püsi see kaua
„Klienditeeninduses on nagu abielus – kui asjadest ei räägi, tekivad probleemid,” ütleb Lindströmi klienditoe juht. Just kommunikatsiooni peab ta pikaajalise kliendisuhte aluseks, jagades kogemust ja õppetunde, mis on kujundanud ettevõtte tänast teenindusmudelit.

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

78.5%
12.3%
9.2%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele