Nafta hind pöördus kolmapäeval tõusule, taastudes nelja ja poole aasta madalaimalt tasemelt. Hinnatõusu taga on USA karmimad sõnumid Venemaa suunal ja Trumpi otsus kehtestada blokaad Venezuela naftaekspordile.
Nafta hind kerkis. Tõus võib olla siiski lühiajaline.
Foto: Reuters/Scanpix
West Texas Intermediate (WTI) toornafta futuurid tõusid kolmapäeval 2,7%, jõudes ligi 57 dollarini barreli kohta. Turu elavnemine järgnes USA administratsiooni plaanile survestada Vladimir Putinit nõustuma Ukrainas pakutud rahuleppega, ähvardades vastasel juhul piirata Venemaa nn varilaevastiku tegevust ja naftatransiiti.
USA president Donald Trump teatas, et on andnud korralduse kehtestada täielik blokaad sanktsioonide all olevatele naftatankeritele, mis liiguvad Venezuelasse ja sealt välja.
Esmapilgul võib tunduda, et investeeringud päikeseenergiasse on peamiselt mainekujunduslik žest rohelise agenda kontekstis. Kuid Sun Investment Groupi (SIG), piirkonna juhtiva taastuvenergia projektide arendaja ja praegu 10-protsendilise tootlusega võlakirju emiteeriva ettevõtte asutaja Deividas Varabauskase sõnul räägib suurte Euroopa investorite käitumine hoopis teist juttu.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.