Halb maik saadab pensionifonde senini. Kas põhjusega?

2021. aasta pensionireformiga tutvustati pensioni investeerimiskontot (PIK), mis andis Eesti pensionikogujatele enneolematu võimaluse ise hallata oma pensionivara. Kuigi uus valik pakkus isiklikku kontrolli oma pensionisäästude üle ja potentsiaalselt suurendada tootlust, näitavad andmed, et tegelikkuses on vähe aktiivsed kasutajaid ning nendegi isetehtud tootlus miinuses.

Lõppenud poolaasta andmed kinnitavad taas, et kaheksa aastat turul olnud pensioniindeksifondid on korraldanud revolutsiooni, mis peaks julgustama iga pensionikogujat sissemaksetest loobumise asemel hoopis neid suurendama. Oma saatus vanaduses on nüüd päriselt võimalik enda kätte võtta, kirjutab Äripäev juhtkirjas.

Möödunud nädala korrektsioon börsidel kohalike pensionifondide juhte ei heiduta – nende kätte usaldatud varad on hästi kaitstud ja hajutatud, kinnitavad nad oma tegevust avades justkui ühest suust.

Alates aasta algusest on pensionifondid toonud kogujatele väga hea tootluse, kuid fondijuhid näevad aktsiaturgudel 2000ndate alguse tehnoloogiamulli ilminguid.

Leedu Keskkrediidiühistu (LCKU), mis ühendab Balti riikide suurimat krediidiühistute võrgustikku, käivitab avaliku allutatud võlakirjade emissiooni. Ettevõte pakub Leedu, Läti ja Eesti investoritele võimalust osta kuni 4 miljoni euro väärtuses 10-aastaseid võlakirju, mis emiteeritakse kuni 8 miljoni euro suuruse võlakirjaprogrammi raames. Intress on 8–8,25 protsenti aastas ja seda makstakse välja kaks korda aastas. Võlakirju jagatakse 26. novembrist kuni 12. detsembrini.