Halb maik saadab pensionifonde senini. Kas põhjusega?
Omal ajal jätsid pensionifondid objektiivsetel ja mitte nii objektiivsetel põhjustel tulevastele pensionäridele halva järelmaitse, mis paljudel ikka veel alles on, kuigi enam kui kahekümne aastaga on palju muutunud, arutleb börsitoimetaja Dmitri Fefilov.
2021. aasta pensionireformiga tutvustati pensioni investeerimiskontot (PIK), mis andis Eesti pensionikogujatele enneolematu võimaluse ise hallata oma pensionivara. Kuigi uus valik pakkus isiklikku kontrolli oma pensionisäästude üle ja potentsiaalselt suurendada tootlust, näitavad andmed, et tegelikkuses on vähe aktiivsed kasutajaid ning nendegi isetehtud tootlus miinuses.
Lõppenud poolaasta andmed kinnitavad taas, et kaheksa aastat turul olnud pensioniindeksifondid on korraldanud revolutsiooni, mis peaks julgustama iga pensionikogujat sissemaksetest loobumise asemel hoopis neid suurendama. Oma saatus vanaduses on nüüd päriselt võimalik enda kätte võtta, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Möödunud nädala korrektsioon börsidel kohalike pensionifondide juhte ei heiduta – nende kätte usaldatud varad on hästi kaitstud ja hajutatud, kinnitavad nad oma tegevust avades justkui ühest suust.
Alates aasta algusest on pensionifondid toonud kogujatele väga hea tootluse, kuid fondijuhid näevad aktsiaturgudel 2000ndate alguse tehnoloogiamulli ilminguid.
Riia uue ärikeskuse Preses Nama Kvartālsi ehitus liigub järjekindlalt edasi ning projekt on jõudnud olulisse järgmisse etappi. Kandekonstruktsioonide ja tehnosüsteemide kõrval käivad juba aktiivselt tulevaste üürnike büroopindade väljaehitustööd. Veel 28. augustini saab märkida projekti 8,5% tootlusega lunastustähtajani tagatud võlakirju.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.