Geopoliitilised pinged on taas kergitanud kulla hinda, kuid sellist turvasadama rolli nagu varem kullal praegu ei ole, väidab kindlustusfirma Allianz SE majandusnõunik Mohamed El-Erian agentuurile Bloomberg kirjutatud arvamusartiklis.
Ta toob välja kaks põhjust.
Esiteks maailma keskpankade erakorralised kriisimeetmed ehk „rahatrükk“, mis on varade hinna alusnäitajatest lahku viinud. Selline olukord tähendab, et geopoliitiliste pingete kasvades ei reageeri varade hinnad nii tugevalt, kui ajalooliste mudelite põhjal võiks eeldada. Aktsiate hinnad ei lange nii palju ja kulla hinna tõus jääb mõõdukamaks.
Teine põhjus, mis investorite huvi kulla vastu on vähendanud, on krüptorahad. Need on pakkunud investeerimiseks alternatiivi ja suuremat tootlust.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Nii on kulla roll praegu riski maandajana ja alternatiivi pakkujana väiksem. Kuid oluline on sõna praegu. Pikemas vaates kulla traditsiooniline roll tõenäoliselt taastub. Seda enam, et keskpangad on juba oma stiimulipoliitikat koomale tõmbamas ja krüptovaluutad suure tõusu järel suuremas riskis odavneda, arutleb El-Erian.
Teisipäeval hommikul reageeris kulla hind Põhja-Korea raketi tulistamisele ligi protsendise tõusuga.
Täna oli kulla hind agentuuri Bloomberg andmeil 1311,57 dollarit untsist.
Seotud lood
“Suur nõudlus viitab Balti võlakirjaturu küpsusele.”
Riias asuva Preses Nama Kvartālsi arendaja AS PN Project lõpetas edukalt oma üheksanda võlakirjaemissiooni, kaasates 9,12 miljonit eurot. Lõplik maht ületas märkimisväärselt algselt seatud 3 miljoni euro suuruse eesmärgi, mis peegeldab investorite tugevat usaldust projekti arenduse ja pikaajalise potentsiaali osas Balti ärikinnisvara turul.