Ninasarvik võtab üle oravate trikke

Eesti poliitikas on nimelt kasutusel üks vana nõks. Tavaliselt kasutab seda Reformierakond, kuid seekord paistab Keskerakond olevat vana vastase triki üle võtnud. Enne kunsttüki lahtirääkimist tuleb aga heita pilk inimmeele sügavustesse.Kuigi üldiselt on inimesed ilusad ja head, siis kusagil ajusopis valvab igaühel ka nn kuri mina. Sellele minale käib maailm aeg-ajalt närvidele ning teised paistavad olevat lollid, vastikud ja pahatahtlikud. Eriti, kui neil juhtub olema rohkem võimu või raha.

Loomulikult satuvad võimsate ja rahakate kategooriasse poliitikud ning neid koondavad ühendused – erakonnad. Mida kauem ja kindlamalt on mingi erakond olnud võimul, seda suurem on ka tõenäosus, et ta äratab inimestes kurja mina. Kurjus tahab kättemaksu. Ta soovib, et võimsad jääksid ilma oma võimust ja rikkad oma rikkusest. Kurjust ei huvita isegi see, et võim ja rikkus talle tuleksid, peaasi, kui teistelt ära läheb.

Pahatahtlikkus ja ettevaatlikkus käivad tihtipeale käsikäes. Kaikaid tahaks kodarasse loopida, kuid soovitatavalt nii, et kaigas kogemata kodaravaldaja pihku ei satu. See võib ju häirimise pärast vihastada ning kaika loopija turjale tantsima panna. Suures osas oleme sulaste järeltulijad küll, kuid seda mõisatalli peksupingi osa ei tahaks praktilises võtmes meelde tuletada. Valimistel saab kaikaga valusasti äsada ise anonüümseks jäädes.

See on taust, mida erakonnad teavad. Nüüd tuleb vaadata, mis on parteile tähtis ja mis mitte. Näiteks Reformierakonnale on tähtis olla riigis võimul, Keskerakonnale Tallinnas. Euroopa Parlamendis saadavate kohtade arv ei ole kummalegi neist eluküsimus.

Reformierakond demonstreeris seda eelmistel europarlamendi valimistel täie selgusega. Esimese suurusjärgu häältemagnetitest pandi kandideerima vaid Urmas Paet. Teised jäid kõrvale ja valijad said oma masuaegse kättemaksu Eesti staažikaima võimuerakonna vastu kätte.

Seekord ei oodanud oravad europarlamendi valimisteni, vaid andsid inimestele võimaluse pahameele avaldamiseks juba kohalikel valimistel. Pole ju võimalik tõsimeeli väita, et mullu Tallinnas parima koosseisuga parimat tulemust püüti!? See on ka üks põhjus, miks nüüd tehti oma läbi aegade parim tulemus Brüsselisse pürgimisel.

Keskerakond pingutas aga Tallinnas võimu nimel täiega, sest muidu oleks häda suur. Nüüd võeti lõdvemalt ja anti eestlastele võimalus oma frustratsioon välja elada, et järgmisel aastal riigikogu valimistel võimule pürgida. Olgu looduses kuidas on, aga poliitikas võib ka ninasarvik oravalt õppida.