Teeme eeltäidetud käibedeklaratsiooni

Riigikogus vastu võetud 1000 eurot ületavate tehingute deklareerimist sätestav käibemaksuseaduse muudatus ei põhine üksüheselt neil mudelitel ega tugine veel ka OECD andmeedastuse formaadile. Põhiline erinevus on selles, et komisjoni pakutud mudelis salvestatakse arve andmed raamatupidamises samal ajal kui arve luuakse, meil aga esitab maksumaksja andmed käibedeklaratsiooni lisana. Ehkki müüja müügiarve on samal ajal ka ostja ostuarve, siis selle asemel, et salvestada arve andmed ühekordselt, deklareerivad maksukohustuslased sama arve andmed eraldi nii ostjana kui müüjana kumbki oma käibedeklaratsiooni lisas.

Sisuline aspekt siinkohal on aga, et arvete andmete salvestamine pärast nende genereerimist raamatupidamises otse käibemaksu andmebaasi võimaldaks luua eeltäidetud käibedeklaratsioonid. Müüja väljastatud arve andmed, mis lähevad müüja käibedeklaratsiooni, oleksid samas ka ostja ostuarve andmed ostja käibedeklaratsioonis. Maksumaksjal jääb vaid kohustus maksuhalduri koostatud eeltäidetud deklaratsioon üle kontrollida, vajadusel andmeid täiendada või täpsustada ning deklaratsioon kinnitada. Seega oleks võimalik luua samasugune eeltäidetud deklaratsioonide rakendus, nagu meil on üksikisiku tulude deklareerimisel. Maksuhaldur omakorda saaks samast andmebaasist kätte arvete andmed, mis on vajalikud käibemaksu kontrollimiseks.

Eeltäidetud deklaratsioonide puhul saaksid ettevõtjad eelise ja nende halduskoormus väheneks. Andmete online edastamisel otse raamatupidamisest kiireneb nende jõudmine andmebaasi kuni pooleteise kuu võrra. Deklaratsioonide lisad esitatakse ajalise nihkega ehk maksustamisperioodile järgneva kuu 20. kuupäevaks. Hiljutisel käibemaksuseaduse muudatuse menetlemisel olid eeltäidetud deklaratsioonid teemaks ja see võiks olla järgmine etapp meie käibemaksusüsteemi edasiarendamisel.

Riigikogu liige Tõnis Palts on aga hakanud külvama paanikat ja seadnud kahtluse alla käibedeklaratsioonide andmebaasi turvalisuse. Täiesti kohatu on paralleeli tõmbamine 10 aasta taguste sündmustega, kui toonane minister Palts maksuametiga vägikaigast vedas. 12. mai Äripäevas ilmunud Paltsi artiklis kõlanud väide, et maksuameti töötajad kuritarvitasid süstemaatiliselt andmebaaside andmeid, on paljasõnaline ja tõendamata. Toona ministri näpunäidete järgi kokku klopsitud hõre tõendusmaterjal kukkus kokku edasises kohtumenetluses. Seepärast tunnistas halduskohus ministri käskkirja maksuameti peadirektori ametist vabastamiseks täielikult seadusevastaseks. Kohtuotsus jõustus 2004. a jaanuaris.

Maksu- ja tolliameti andmebaasid on kaitstud organisatsiooniliste, füüsiliste ja infotehniliste turvameetmetega. Kõik andmebaaside kasutamised on logitud, seega igal ajal on võimalik välja selgitada, kes millal ja missuguseid andmeid käsitles. Ametnikud ei saa korraga kasutada kogu andmebaasi, vaid kasutamise õigused on piiratud konkreetse tööülesande ulatusega. Maksuameti andmebaasid on sama hästi turvatud nagu muudki Eesti riigi andmebaasid ja registrid. Eesti riiki on põhjust usaldada.

Autor: Peep Talimaa, Aivar Sõerd