- OMX Baltic0,3%318,17
- OMX Riga0,53%996,99
- OMX Tallinn0,58%2 254,32
- OMX Vilnius−0,28%1 486,4
- S&P 5002,35%7 549,94
- DOW 302,15%52 389,75
- Nasdaq 2,74%25 253,14
- FTSE 1001,02%10 782,87
- Nikkei 2252,33%58 775,5
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,2
- EUR/RUB0,00%92,58
- OMX Baltic0,3%318,17
- OMX Riga0,53%996,99
- OMX Tallinn0,58%2 254,32
- OMX Vilnius−0,28%1 486,4
- S&P 5002,35%7 549,94
- DOW 302,15%52 389,75
- Nasdaq 2,74%25 253,14
- FTSE 1001,02%10 782,87
- Nikkei 2252,33%58 775,5
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,2
- EUR/RUB0,00%92,58
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Pomm ettevõtlusele, miin isikuvabadustele
Minu soovitus president Toomas Hendrik Ilvesele on jätta ajutise populistliku koalitsiooni häältega läbi surutud ja 1000 eurot ületavate tehingute deklareerimist nõudvad käibemaksuseaduse muudatused veel kord välja kuulutamata, kirjutab Riigikogu liige Tõnis Palts (Isamaa ja Res Publica Liit).
Mul on meie presidendile halb uudis – teda tahetakse häbematult petta. President jättis detsembris välja kuulutamata 1000 eurot ületavate tehingute deklareerimist nõudva käibemaksuseaduse muutmise seaduse ning saatis selle ebaproportsionaalsusele viidates riigikogule tagasi. Ajutine valitsus tõi sisuliselt sama eelnõu uuesti parlamenti ning reformierakonna ja sotside häältega on see nüüd taas vastu võetud.
Muudetud on küll pisiasju, kuid peamised probleemid on jäänud. Muuks kui kelmuseks ei saa nimetada teguviisi, kui neljaleheküljeline seletuskiri asendati 80leheküljelisega, et varjata: tegelik töö on endiselt tegemata, plaanitava muudatuse mõjuanalüüs puudub ning sellest tulenev tegelik kasu või pigem kahju on välja arvestamata. Seadus võeti vastu ettevõtlusorganisatsioonide tugevale vastusesisule vaatamata, ebaproportsionaalsuse küsimust pole lahendatud.
Et 250 miljoni euro suurusest arvestuslikust maksuaugust 12% kätte saada, pannakse märkimisväärne lisakoormus peamiselt ausatele ettevõtjatele. Kui maksuaugu vähenemisega loodab valitsus saada aastas 30 miljonit eurot lisatulu, siis ettevõtlusorganisatsioonide hinnangul võib täiendav aastane koormus ettevõtjatele ulatuda pessimistlike arvestuste järgi kuni 80 miljonini. Optimistlikel hinnangutel aga „vaid“ 30 miljonini, mis raamatupidamislikult tähendab, et tegeldakse tulutu tühivehklemisega. Praeguste teadmiste juures on ilmne, et seaduse rakendumisest tulenev otsene koormus valitsus- ja erasektorile on kokku kindlasti suurem, kui loodetav tulu parema maksulaekumise näol.
Veel üks nüanss. Seaduse raames tehtava mahuka, kuid mõttetu töö käigus kavatsetakse luua uus superandmebaas, kuhu talletatakse kogu tehingute kohta kogutav info. Maksuamet võib ju kinnitada, et see on hästi kaitstud, aga küsimus ei ole kaitstuses. Sellise andmekogu loomine on ohuks demokraatliku ning isikuvabadusi kõrgelt tähtsustava riigi väärtushinnangutele.
Ebaproportsionaalne on ju ka optimism meie andmebaaside kindluse ja kõigi nendega töötavate inimeste lojaalsuse suhtes. Snowden muukis lahti FBI serverid, Aivar Sõerdi vallandasin ma rahandusministrina 2004. aastal maksuameti peadirektori kohalt, sest tema alluvad lekitasid süstemaatiliselt konfidentsiaalseid andmeid ja sorisid põhjendamatult maksuameti andmebaasides.
Muide, ELi kohus tegi 8. aprillil otsuse, millega tunnistas kehtetuks andmete säilitamist käsitleva direktiivi. Kohtu hinnangul riivab direktiiv põhiõigusi eraelu austamisele ja isikuandmete kaitsele. Igaühe kohta andmete säilitamine, hoolimata sellest, kas inimene on potentsiaalselt kurjategija või mitte, ei ole kohtu arvates kuritegevusega võitlemiseks vajalik. Selles kontekstis on mitteproportsionaalne ka kõikide ausate ettevõtjate tehingute kohta andmete kogumine, et lokaliseerida väike osa kurikaelasid.
Kui ettevõtjate arvutused on õiged, siis pannakse kõik ettevõtjad tegema tööd, mille ainus tulemus on kuskil serveris seisev megaandmebaas, mida maksuameti ametnikud saavad imetlemas käia.
Rahandusministri ettepanekud lähtuvad eeldusest, et kõik ettevõtjad on olemuselt kuritegelikud ning nende tegevus suunatud ainult maksupettustele. Reformierakondlased väidavad, et ettevõtjad on nii rumalad, et ei saa aru, et see seadus on nende huvides, kuna aitab kaasa ausale konkurentsile. Kindlasti on seadusel ka positiivne mõju, aga kui ettevõtjad sellest aru ei saa, siis on see mõju ilmselt väiksem kui nende arvates kahjulik mõju.
Probleem ei ole ainult käibedeklaratsioonide eelnõus. Reformi ja sotside koalitsiooni tekitatav kahju Eesti ettevõtlusele on rohkem kui 100 miljonit eurot aastas. Samal päeval hakkas riigikogu menetlema Reformierakonna järgmist meedet, mis puudutab firmaautodega seotud maksuseadusi ning tähendab ettevõtjatele ligi 50 miljoni suurust lisamaksukoormust.
Kompensatsiooniks oma ettevõttevaenulike sammude eest pakutakse ettevõtjate päeva sisseseadmist. Isegi nõukogude ajal nägid kalurid angerjat ka väljaspool kalurite päeva. Kas ettevõtjate päev saab olema ainuke päev aastas, mil reformerakond ettevõtjaid ei kiusa?
Minu soovitus president Toomas Hendrik Ilvesele on jätta ajutise populistliku koalitsiooni häältega läbi surutud käibemaksuseaduse muudatused veel kord välja kuulutamata. Iga terve talupojamõistusega või vähegi ettevõtlik inimene näeb, et see on nagu lihunikunoaga lüpsilehma küljest paremate palukeste lõikamine. On aeg, et Jürgen Ligi teeks oma kodutöö korralikult ära ning paneks lauale mõjuanalüüsi seaduse tegelikust koormusest ettevõtjatele ja mõistlikud ettepanekud maksulaekumise parandamiseks.
Hetkel kuum
Selle mõjuanalüüsi tulemusel võib muide selguda, et seaduse loojad ongi õigel teel. Riskiksime maksimaalselt üheaastase tulude kasvuga, mis on riigieelarve koostamise vea piirides. Aga võime hoida ära kavatsuse lühiajalise ja kaheldava kasu nimel ettevõtlusele kümneteks aastateks pomm kaela riputada. Samuti väldiksime maamiini poetamist isikuvabaduste teele ehk superandmebaasi loomise.
Küsimus ei ole selles, kas kõnealune seaduseelnõu parandab maksulaekumisi. Kindlasti parandab. Aga enne selle vastuvõtmist peaksime olema kindlad, et selle tekitatav kahju on oluliselt väiksem, kui väidetav maksuaugu vähenemine.
Seotud lood
Järgmine samm meie käibemaksusüsteemi arendamisel peaks olema eeltäidetud käibedeklaratsioonide sisseseadmine, paneb ette riigikogu liige Aivar Sõerd.
Ajal, mil tehnoloogia suudab rohkem, nõuame inimestelt endiselt liiga palju. Parkimissüsteemid on aastatega palju arenenud, aga kliendi vaatenurgast ei ole parkimine alati sama palju lihtsamaks läinud. Ikka leidub parklaid, kus tuleb sissesõidul peatuda, võtta pilet, hiljem meenutada, kuhu see sai pandud, otsida makseautomaati, sisestada sõiduki number või kontrollida, kas parkimine sai ikka õigesti alustatud ja lõpetatud. Kõik need lahendused on omal ajal tekkinud põhjusega ning paljudes kohtades on need ka täna täiesti õigustatud. Ühel hetkel tasub siiski küsida, miks peaks inimene endiselt ise tegema seda, mida tehnoloogia suudab tema eest juba usaldusväärselt ära teha.
Enimloetud
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Juubelile lähenev Raivo Hein lõi uue eesti vanasõna
Juubelile lähenev Raivo Hein lõi uue eesti vanasõna
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Vahendas Planet42-le üle 15 miljoni euro
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Vahendas Planet42-le üle 15 miljoni euro
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele