Võlakirjadega rahutul aktsiaturul

Ameerika mägede stiilis finantsturud on viimasel poolaastal pakkunud küllaga põnevust Eesti aktsia- ja võlakirjainvestoritele. Välja saab tuua kolm peamist mõjurit, mis on aktsiahindu üles-alla loksutanud. Esiteks oht, et USA Föderaalreserv (FED) hakkab rahapakkumist piirates n-ö meepotti lahjendama; teiseks nüüd juba tagaplaanile vajunud Süüria kriis ning kolmandaks poliitiline mõõduvõtmine USA vabariiklaste ja demokraatide vahel riigivõla lae tõstmiseks.

Majanduste kosudes kaob vajadus tavapäratult stimuleeriva rahapoliitika järele. USA majandus taastub Euroopast kiiremini. FED on üks esimestest keskpankadest, kes kaalub, millal ja mil määral tuleks vähendada majanduse toetamist. Võlakirjade tugiostu programmi kärpimine FEDi poolt tähendaks vähem igakuist lisaraha ja kõrgemaid intresse.

On arusaadav, et uues olukorras, kus kasvab risk, et mõjuvõimsaim keskpank kergitab ühel hetkel jala gaasipedaalilt ning (pikaajalised) intressid tõusevad, esitavad investorid endale üha sagedamini küsimusi, millistel aktsiatel on rohkem tõusuruumi.

Investoritel, kes usuvad aktsiahindade edasisse tõusu, kuid soovivad samas kaitset võimalike hinnakorrektsioonide vastu, on praegu erinevaid võimalusi. Näiteks võib kaaluda investeerimist aktsiaindeksitega seotud võlakirjadesse või siis aktsia (ostu) optsioonide ostmist. Lihtsustatult võimaldavad need valikud osaleda aktsiaturu kasvus, piirates samas investeeritud kapitali kaotust hinnalanguse korral.

Nordea Eesti peaökonomisti Tõnu Palmi sõnul näitab praktika, et sageli ei ole investori eesmärk ajada taga maksimumtootlust, vaid pigem teenida mõõdukat tulu ja vältida seejuures liiga suuri riske. Millised võimalused selleks sobivad, loe pikemalt tänase Äripäeva paberväljaandes.