Kahjuks räägime haridust silmas pidades liiga palju ITst, mõned näevad selles isegi Eesti tulevikku. See on poolik tõde, leiab LHV majandusekspert Heido Vitsur.
Esiteks ei muuda asjaolu, et nõudlus IT-spetsialistide järele näib maailmas lõpmatu, olematuks tõsiasja, et selles valdkonnas loovaks tööks suuteliste gümnaasiumilõpetajate protsent on siiski lõplik.
Teiseks peame arvestama, et tulevikus ei pruugi IT-sektor vajada nii palju abitööjõudu kui praegu ning et loov IT jääb ka tulevikus peamiselt sinna, kus ka reaalmajanduses midagi sünnib. Seega ei ole ma nõus arvamusega, et meie tööturu probleemid on tingitud sellest, et noored majanduses ei orienteeru. Nad orienteeruvad liigagi hästi ja teavad, kui ebastabiilne on pikemaajalises plaanis töötlev tööstus ning kui vähesed ettevõtted saavad pakkuda tasemel kõrgharidusega inimesele tasuvat ja huvipakkuvat erialast tööd ning enese arendamise võimalusi.
Teistest tööjõuturu muredest, eelkõige praegu turult tõrjutute kaasamise vajadusest loe pikemalt tänase Äripäeva paberväljaandest.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Kell on 9.45. Garderoobi ees on järjekord, registreerimislaua juurde saabub korraga 30 inimest ja esimese ettekandeni on jäänud 15 minutit. Suure konverentsi edu ei sõltu ainult programmist ja esinejatest. Kui suur hulk külalisi saabub korraga, hakkavad rolli mängima praktilised detailid: kui kiiresti jõutakse registreerimisest saali, kas garderoob on mugavalt paigutatud, kas kohvipausil tekivad järjekorrad ja kas kõik leiavad õigel ajal järgmise ruumi.
Hetkel kuum
Võlakirju saab märkida 28. augustini