Raasuke jäi poolele teele toppama

Mõnede nõukogu liikmete töö on olnud vormiline ja Raasuke teab oma kogemustest, et nad ei jõua või ei viitsi isegi nõukogu koosolekuks valmistatud dokumentidega eelnevalt tutvuda.

Riigifirmade nõukogud on politiseeritud, tekitatud on soojad kohad, millega motiveerida truusid parteisõdureid. Need kohad on muudetud kaubeldavaks. Ettevõtja toetab rahaliselt võimul olevat erakonda ja saab koha teda huvitavas riigifirma nõukogus. Seetõttu istuvad nõukogus riigifirma konkurentide või teiste huvigruppide esindajad, kelle äri edu sõltub konkreetse riigifirma otsustest.

Raasukese koostatud arutulusdokument ei ole küll nii otsesõnaline, aga sisuliselt on ta pakkunud välja lahendused, mis aitaksid eespool loetletud puudusi kõrvaldada. Kindlasti annaks see riigile ka rahalise võidu.

Raasukese ettepanekute suurimaks puuduseks on aga see, et ta jäi oma tööga poolele teele pidama. Võime üritada riigifirmades kopeerida edukate erafirmade juhtimismudelit, kuid see ei õnnestu, kui ettevõtetesse reaalselt ei kaasata erakapitali.

On üks lihtne imerohi, mis aitab saavutada seda, mida Raasuke on oma dokumendis kirjeldanud. Riik peab muutma oma äriühingud avalikeks ettevõtteks ehk viima need börsile. See ei tähenda, et riik müüb oma äriühingud maha. Võtame jälle eeskujuks erasektori. Toomas Annus, Armin Karu, Hans H. Luik, Jüri Käo, Toomas Luman on tuntud ettevõtjad, kes on viinud enda loodud ettevõtted börsile, kuid kes pole olnud nõus andma käest kontrolli nendes firmades. Seetõttu ei ole ka riigifirmade noteerimist õige kritiseerida väitega, et riik loobub kontrollist olulistes ettevõtetes.

Vastupidi, riigiettevõtete börsile viimine aitab neid firmasid paremini kontrollida, sest kärbib nende inimeste mõju ja võimu, kes praegu lava taga riigifirmade tegevust suunavad. 

Äripäeva peatoimetaja asetäitja Aivar Hundimägi kommentaar oli 24. septembril eetris Vikerraadios.