Lihtsad, korduvad ja koormavad laotööd tasub masinale anda. “Inimese potentsiaal on suurem”

Tehnoloogia areneb kiiresti ja eilne kallis lahendus võib täna olla juba mõistlik töövahend, tõdeti saates “Logistikauudised eetris“.

Tõnu TrammLogistikauudised.ee juht

Laomaailm a ostujuht Joel Joa ja tehnikaprojektijuht Aivar Hunt.

Laomaailm a ostujuht Joel Joa ja tehnikaprojektijuht Aivar Hunt.
Foto: Laomaailm

Laonduses ei pea ootama suurt robotirevolutsiooni, palju suurem võit võib tulla sellest, kui vaadata värske pilguga üle kohad, kus inimene teeb endiselt masinale sobivat tööd.

Kui mõni laotehnoloogia tundus veel mõni aasta tagasi liiga kallis, keeruline või Eesti turu jaoks ebapraktiline, tasub need arvutused uuesti lahti võtta. Äripäeva raadio saates “Logistikauudised eetris“ tõdesid Laomaailma ostujuht Joel Joa ja tehnikaprojektijuht Aivar Hunt, et paljud lahendused, mis varem Excelis punaseks läksid, on täna muutunud oluliselt taskukohasemaks ja lihtsamini kasutatavaks.

Laonduses ei ole tehnoloogiline areng enam ainult suurte rahvusvaheliste logistikakeskuste teema. Automaatika, elektrilised siirdajad, liitiumakudega tõstukid ja energiasalvestuse lahendused liiguvad järjest enam ka tavapäraste Eesti ladude tööriistakasti.

“Küsimus ei ole selles, kas robotid võtavad homme lao üle, vaid selles, millised lihtsad, korduvad ja füüsiliselt koormavad töölõigud tasub juba täna inimese käest masinale anda,“ nentis Aivar Hunt. ”Inimese potentsiaal on kindlasti suurem kui lihtsalt päev otsa mingit kaupa maja ühest otsast teise lohistada.“

See ongi üks lao tehnoloogilise arendamise põhilisi lähtekohti: automatiseerimist ei tasu alustada kõige uhkemast robotist, vaid kõige tüütumast, korduvamast ja töötajat kulutavamast liigutusest.

Üks praktilisemaid soovitusi puudutas vanade tasuvusarvutuste uuesti üle vaatamist. Kui viis aastat tagasi tundus elektritõstuk, liitiumaku või automaatne siirdaja liiga kallis, siis tänane olukord võib olla teine.

Ruutmeetrite asemel tuleb mõelda kuupmeetrites

Üks oluline arengusuund on laomahu parem kasutamine. Kui ruutmeetreid juurde ei tule, tuleb vaadata ülespoole. 20 aastat tagasi piisas paljudes Eesti ladudes 6,5 meetri tõstekõrgusest, kuid praegu on tavapärasemad juba 8–10 meetrit.

See tähendab, et lao arendamisel ei peaks küsima ainult, kui suur on pind, vaid kui hästi kasutatakse ära kogu maht. Kõrgemad riiulid, sobiv tõstetehnika ja läbimõeldud kaubapaigutus võivad anda laole juurde märkimisväärse mahuefekti ilma uue hoone ehitamiseta.

Saates kõlas ka näide ettevõttest, kes soovis robotiga automatiseerida ühe tööliigutuse. Lähemal mõõtmisel selgus, et robot säästaks tunnis vaid seitse-kaheksa minutit inimese tööaega, ehk majanduslik tasuvus ei olnud ühestki otsast vaadatuna veenev. Kuid ettevõte otsustas selle investeeringu siiski teha, sest “on ju lahe kui robot mööda ladu ringi liigub“.

Saadet juhib Logistikauudised.ee juht Tõnu Tramm.

Logistikauudised eetris

Muutus laotehnika hinnaloogikas: äsjane punane Excel võib olla täna juba roheline

00:00

Peatükid

Tõnu Tramm

See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!

Seotud lood

Sisuturundus

16.06.26, 06:00

Eelarves saab löögi see, millest tegevjuht kõige vähem aru saab

Olles kümme aastat olnud tegevjuht ja vestelnud enam kui 400 teise tegevjuhiga, olen täheldanud ühte mustrit. Eelarves saab esimesena löögi see, millest tegevjuht kõige vähem aru saab. Põhjus on selles, et juhatusel pole andmeid, milline on kindla tegevuse otsene mõju nende ärile - ja milles ei olda kindel, seda on loogiline kärpida. Just seetõttu on turunduse rida esimeste seas, kuhu käärid kallale lähevad.

Lihtsad, korduvad ja koormavad laotööd tasub masinale anda. “Inimese potentsiaal on suurem”

Seotud lood

Enimloetud

Viimased uudised

Liitu kirjaga

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Rikaste TOP 500

Liitu uudiskirjaga 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kodubörsid ja suur S&P500

Eesti ettevõtete tervis

Ettevõtete tervis

Kontaktid