Eesti majandus elab mullidest

Kinnisvaraturult oodatakse uut hinnarallit, riigiettevõtete börsileviimisega loodetakse aktsiaturg taas käivitada. Panuseid pannakse ka IT-arengule. Eestis on sama seis nagu oli kunagi maiadel ja inkadel, mis olid väga kõrgelt arenenud tsivilisatsioonid, kuid seda ainult astroloogia valdkonnas. Kõik vaatasid taevasse, keegi ei soovinud põllul tööd teha. Lõpuks tuli nälg ja kõrgtsivilisatsioonid hävinesid. Eesti viga on selles, et majandust juhitakse projektipõhiselt: mullist mullini.

Tööviljakuse aga tekitavad haridus, kapital ja tehnoloogia. Eestlaste hea haridustase on muu maailmaga võrreldes hea ja tööoskustega on samuti kõik korras. Heade töötajate viljakust pärsivad ebakompetentsus juhtimises, müügis, turunduses ja ideedepuudus. Kui tahame edu, siis peab olema ligipääs ka kapitalile. Mida parematele masinatele töötaja ligi pääseb, seda suurem on toodang. Kuid haridus, kapital ja tehnoloogia üksi ei taga edu. Tehnoloogia on ainult nagu retsept, mida on vaja, et teha koostisainetest maitsvat valmistoitu. Kuid peale uute retseptide ehk lahenduste väljamõtlemise on vaja need lahendused kiiresti kasutusele võtta. Kui see eeldus oleks täidetud, siis oleks meie majandus stabiilsem. Seda võib tabada kriis, kuid liikumine ei käiks nii järsult üles ja alla.

Missugust mõtlemist on edukas olemiseks vaja, loe tänase Äripäeva paberväljaandest.