ELi aluslepingute muutmine võtab aega

Pangandusliit on kavandatud kolmes etapis: ühine järelevalve, ühised eeskirjad pankade maksejõuetuse puhuks ning ühine hoiuste tagamine.  Euroopa Komisjoni hinnangul ei ole neist ühegi eeltingimus ELi aluslepingute muutmine. Ühise pangandusjärelevalve põhimõtetes on liikmesriikide rahandusministrid juba kokku leppinud ning komisjoni hinnangul peaks see käivituma juulis 2014. 

Komisjoni hinnangul ei vaja ka järgnevad pangandusliidu etapid ELi aluslepingute muutmist, ehkki nende osas on rohkem juriidilisi küsimusi ning mitmele liikmesriigile ei meeldi plaanitud ühine rahastamine.ELi aluslepingute muutmine on keeruline, vähemasti paar aastat vältav protsess. See muudaks võimatuks pangandusliiduga seotud õigusaktide vastuvõtmise praeguse Euroopa Parlamendi koosseisu poolt 2014  suveks,  nagu liikmesriikide valitsusjuhid detsembris 2012 kokku leppisid. Pikemaajalises perspektiivis soovitab siiski ka komisjon ELi paremaks toimimiseks aluslepinguid muuta.

EL on viimastel aastatel oma rahandust juba oluliselt tugevdanud: nii reegleid kui ka järelevalvet on nüüd kordades rohkem kui enne võlakriisi. Enne kriisi oli ELi rahanduse ja liikmesriikide võla ohjamiseks vaid kasvu- ja stabiilsuspakt. Nüüd on seda pakti tugevdatud,  et hõlbustada sanktsioonide kehtestamist eelarvedistsipliini rikkujate suhtes  ja sätestada ka konkreetsed nõuded riigivõla vähendamiseks. Tänavu jaanuaris  jõustus nn fiskaalleping.

Juurde on tulnud kuus ELi õigusakti riikide rahanduse järelevalve tugevdamiseks ning rikkujate suhtes sanktsioonide kehtestamiseks. Kohe-kohe on jõustumas veel kaks õigusakti, et liikmesriikide eelarveid ELi tasandil põhjalikumalt analüüsida.