- OMX Baltic−0,02%318,72
- OMX Riga−0,11%1 013,93
- OMX Tallinn−0,01%2 256,41
- OMX Vilnius−0,25%1 502,59
- S&P 500−0,4%7 561,67
- DOW 300,1%52 347,55
- Nasdaq −0,91%25 136,27
- FTSE 1000,36%10 902,56
- Nikkei 2250,53%61 142,35
- USD/EUR0,00%0,91
- GBP/EUR0,00%1,2
- OMX Baltic−0,02%318,72
- OMX Riga−0,11%1 013,93
- OMX Tallinn−0,01%2 256,41
- OMX Vilnius−0,25%1 502,59
- S&P 500−0,4%7 561,67
- DOW 300,1%52 347,55
- Nasdaq −0,91%25 136,27
- FTSE 1000,36%10 902,56
- Nikkei 2250,53%61 142,35
- USD/EUR0,00%0,91
- GBP/EUR0,00%1,2
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Euroopa Komisjon pankade saatust määrama
See tõotab tuliseid vaidlusi, kuna euroala suurim riik Saksamaa on juba ette teada andnud, et ELi aluslepingud praegusel kujul komisjonile sellist voli ei võimalda.
"Ma soovitan komisjonil oma ettepanekus pangaprobleemide lahendamise ühtsest mehhanismist väga ettevaatlik olla ning hoolikalt järgida praeguse aluslepingu piiratud tõlgendamisvõimalusi," kordas Saksamaa rahandusminister Wolfgang Schäuble eile oma hoiatust. "Meil tuleb lähtuda olemasolevast juriidilisest baasist, muidu riskime suure segadusega," tsiteeris agentuur Bloomberg.
Tegemist on järgmise sambaga pangandusliidus, kus esimese sammuna otsustati euroala süsteemselt oluliste pankade järelevalve allutada Euroopa Keskpangale (Eestis on nendeks pankadeks Swedbank, SEB ja Nordea). Järelevalve vajab aga vahendeid tuvastatud probleemide lahendamiseks - selleks esitas Euroopa Komisjon täna ettepaneku ühtsest pangaprobleemide lahendamise mehhanismist.
Peamine küsimus ongi selles, kui palju võimu kesktasandile koonduks ning millised on liikmesriikide võimalused neid otsuseid vaidlustada.
Euroopa Komisjoni kõrval toetavad tugevat kesktasandi instantsi ka Euroopa Keskpank ja IMF. See suurendaks usaldust euroala pankade vastu ning seoks nad n.ö riiklikust kuuluvusest lahti. Kardetakse, et kui pangaprobleemide lahendamine jätta liikmesriigi tasandile, riskib kohalik järelevalveinstants sattuda valitsuse ja pangandusringkondade surve alla. Alternatiivsed lahendused Euroopa Komisjonile oleksid kehvemad lahendused.
"Me vajame süsteemi, mis suudab kiiresti ja efektiivselt otsuseid langetada, välistades ebakindluse, kuidas see võiks mõjutada riigi rahandust, ning kus on reeglid, mis tagavad turgudele kindluse," ütles Euroopa Komisjoni siseturu volinik Michel Barnier.
Saksamaa näeb ELi praeguses juriidilises raamistikus võimalust vaid liikmesriikide kriisihaldusmehhanismide koostöövõrgu loomiseks. Euroopa Keskpanga juht Mario Draghi ütles esmaspäeval Euroopa Parlamendis, et ühest juriidilist tõlgendust ei ole. See on aga selge, et aluslepingute muutus oleks aeganõudev protsess.
Ühtne mehhanism lõpetab olukorra, kus pangaprobleemide lahendamine on riigiti erinev ning kui midagi juhtub näiteks mitmes riigis tegutseva pangaga, tuleb hakata improviseerima. Tuntumaid näiteid sellest on Dexia pank.
Ettepank puudutab kõiki euroala riike ning neid ELi riike, mis on otsustanud allutada oma pangad Euroopa Keskpanga järelevalvele. Ettepaneku peavad veel kinnitama liikmesriigid ja Euroopa Parlament.
Michel Barnier' sõnul on komisjoni ettepanek koostatud nii, et see ei anna komisjonile voli käsutada liikmesriigi maksumaksjate raha üle. Selline asi võib muutuda aktuaalseks, kui liikmesriigil tuleb osaleda panga päästmises.
"Tekst ütleb sõnaselgelt, et kriisilahenduse nõukogul ei ole mitte ühegi stsenaariumi puhul lubatud liikmesriigi maksumaksja raha üle otsustada ilma selle liikmesriigi nõusolekuta," ütles Barnier agentuurile Bloomberg. "Me räägime siin väga erandlikest juhtudest. Kõik meie reeglid lähtuvad eesmärgist vältida maksumaksja raha kasutamist."
Hetkel kuum
Komisjoni ettepaneku järgi otsustab panga kriisilahenduse nõukogu, kuhu kuuluvad liikmesriikide järelevalveasutuste, Euroopa Komisjoni ja Euroopa Keskpanga esindajad, kas panga probleemid on muutunud nii suureks, et vajalik on sekkumine. Kui see nii on, tehakse komisjonile soovitus mehhanismi käivitamiseks. Komisjon otsustab. Komisjoni täna esitatud ettepanekus on liikmesriigile tagatud ka vetoõigus otsustes, mis võivad vajada maksumaksja raha kasutamist.
Nädalapäevad tagasi jõudsid ELi rahandusministrid kokkuleppele teemaga seotud direktiivi eelnõus, kus on kirjas kes ja millises järjekorras panga probleemide korral kahju kannavad. Eelnõu on nüüd ringiga Euroopa Parlamendis.
Ühine pangaprobleemide lahendamise fond (mahuks on pakutud 1% pankade tagatud hoiustest, seega ca 55 mld eurot), mille vahendeid saaks kasutada raskustes pankade restruktureerimise kulude katteks, moodustatakse pankadelt laekuvatest maksudest. Sellise fondi moodustamine võib aega võtta üle 10 aasta, asendades perspektiivis kriisihaldusfondid liikmesriikide tasandil. Fondil oleks ühtlasi võimalus iseseisvalt turult laenu võtta.
"Juriidilisest aspektist on kaheldav, kas ELi praegune juriidiline arhitektuur on selleks piisav, et toetada komisjonile taoliste volituste andmist ning kriisihaldusfondi loomist, mis sisuliselt tähendab võlgade jagamist," ütles Bloombergile õigusbüroo Mayer Brown jurist Alexandria Carr. "Praktilisest küljest ei ole veel kaugeltki selge, kuidas selline mehhanism, mis viib komisjoni vältimatult konflikti riiklike järelevalveinstantsidega, töötama hakkab."
Ühtne järelevalve Euroopa süsteemselt oluliste pankade üle peaks käivituma tuleva aasta sügisest. Euroopa Keskpank on väljendanud soovi, et kriisihaldusmehhanism käivituks järelevalvega samal ajal.
Seotud lood
Rahvusvaheline Valuutafond tuleb kolmapäeval avaldatud raportis uuesti välja ettepanekuga, et euroalal peaks olema oma eraldi eelarve, et leevendada võimalikke kriisiolukordi, mis ei puuduta kõiki euroala riike ühte moodi.
Saksamaa rahandusminister Wolfgang Schäuble kirjutab täna ajalehes Financial Times avaldatud arvamusloos, et pangandusliidu järgmise etapi – ühtse kriisihaldusmehhanismi loomiseks, on vaja ELi aluslepingute muutust.
Rootsi rahandusminister Anders Borg kordas nädalavahetusel toimunud Euroopa Liidu rahandusministrite kohtumisel Vilniuses, et Rootsi ei kavatse euroalal loomisel oleva pangandusliiduga praegu liituda.
Prantsuse-Belgia panga Dexia SA poolaasta kahjum vähenes võrreldes eelmise aastaga ligi 300 miljoni euro võrra, kuid oli siiski ülisuur – 905 miljonit.
Suured klaaspinnad, motoriseeritud lükanduksed ja keerukad fassaadilahendused vajavad tootjat, kes oskab arhitektuurse idee teostatavaks lahenduseks muuta. Lümico toodab Tallinna piirkonnas alumiiniumaknaid, -uksi ja -fassaade ning kasutab projektides Reynaersi, Aluprofi, Aluroni, Vitrocsa ja teiste tootjate süsteeme. Ettevõtte enam kui 14-aastase kogemuse kõrval on selle tugevuseks oma projekteerijad, tootmine ja paigaldusmeeskonnad.
Enimloetud
1
Kahtlased laenud ja maksed äratasid tähelepanu
5
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kahtlased laenud ja maksed äratasid tähelepanu
Palts: finantsaudiitorite võim on suur
- ST
Märkimisperiood kestab 30. novembrini
Kahtlased laenud ja maksed äratasid tähelepanu
Palts: finantsaudiitorite võim on suur
- ST
Märkimisperiood kestab 30. novembrini
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Kahtlased laenud ja maksed äratasid tähelepanu
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele