Finantskuristiku vältimise võti ei ole pensioni ja tervishoiukulude osatähtsuse vähendamises, vaid hoopis töökohtade loomises võimalikult paljudele inimestele, kirjutab LHV majandusekspert Heido Vitsur.
Peamine on hoolitseda selle eest, et inimestel ei kaoks ära harjumus tööd teha, et majandus saaks võimalikult lihtsalt vajaliku kvalifikatsiooniga tööjõudu. Tuleb soodustada uute töökohtade loomist, osalise tööajaga töötamist, vähendada sellega kaasnevat bürokraatiat, eriti algavas ja väikeettevõtluses.
Ehk teiste sõnadega, meil tuleb ettevõtluskeskkonda ja suhtumisi põhjalikult revideerida, et meist saaks jällegi tööd tegev rahvas, kus tööealistest meestest teeb tööd 77-80% nagu Saksamaal, Austrias, Hollandis ja Islandil, mitte 68% nagu meil. Aga miks mitte võtta eeskujuks hoopis Šveits, kus see näitaja on suurem kui 85%.
Loe tänasest Äripäevast, mis juhtub, kui maksumaksjaid on vähem kui ülalpeetavaid.
Artikkel jätkub pärast reklaami
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Pikalt madal olnud Eesti tarbijakindlus on näidanud esimesi tugevnemise märke, ent püsib endiselt sarnasel tasemel nagu ülemaailmse finantskriisi ajal. Citadele panga jaepanganduse juht Edward Rebane räägib, kuidas tarbijakindlus mõjutab erinevaid rahaga seotud otsuseid ning mida oleks tarvis, et Eesti tarbijate kindlus tugevamale kasvule pöörduks.