Tööheaolu teadus kannab sõnumit, et töötaja heaolu sõltub sellest, kui suure osa oma energiast peab ta kulutama pelgalt hakkama saamisele, see aga tuleneb otseselt sellest, kuidas tavaline tööpäev päriselt välja näeb, kirjutab heaoluekspert Aleksandr Michelson Äripäeva essees.
Hea lugeja! See siin on alles sisuka loo esimene lõik. Kui sa oleks tellija, saaksid seda artiklit lugedes teada:
- miks peab Aleksandr Michelson töötaja heaolu tegelikuks lähtekohaks töökorraldust, mitte hüvede paketti;
- millised uuringud näitavad, et heaolualgatustest jääb väheks, kui töökoormus, rolliselgus ja juhtimine on paigast ära;
- kuidas saavad juhid tööpäeva ümber korraldada nii, et see toetaks keskendumist, taastumist ja vaimset vastupidavust;
- mida tasub enne uute hüvede, kontorilahenduste või tehisaru kasutuselevõttu töötajate tööpäeva kohta läbi analüüsida.

- “Hea töö ei pea tähendama kerget tööd. Ka pingeline töö võib olla sisukas ja rahuldust pakkuv,” rõhutab heaoluekspert Aleksandr Michelson. “Probleem tekib siis, kui nõudmisi tuleb pidevalt juurde, aga nende täitmiseks napib aega, tuge ja otsustusruumi.”
- Foto: Arno Mikkor
Töötajate heaolu planeerimine kipub ettevõtetes sageli algama hüvede nimekirjast: koolitus, tervisepäev, sporditoetus, vaimse tervise tugi, mõni uus digilahendus. Need hüved võivad olla vajalikud ja kasulikud. Viimaste aastate uuringud on aga ühe küsimuse uuesti teravamalt esile toonud: millises tööpäevas inimene iga päev tegutseb?
Heaolu ei sõltu ainult hüvedest, vaid ka sellest, kuidas töö on päriselt korraldatud.
Koolitustel, tervisepäevadel ja muudel heaolu toetavatel algatustel on kõige rohkem mõtet siis, kui need ei jää päris tööelust eraldi seisma. Kui inimene kogeb päevast päeva suurt töökoormust, vähest sõnaõigust oma töö üle, vähest tuge või pidevaid kõrgeid nõudmisi, siis tasub nende algatuste kõrval vaadata ka töö enda korraldust. Muidu tekib kummaline olukord: inimene saab küll tuge, aga töötingimused, mis teda kurnavad, jäävad samaks.
Millest tegelikult napib?
Üks viimaste aastate kõnekamaid uuringuid vaatas Ühendkuningriigis rohkem kui 46 000 töötajat 233 organisatsioonis. Uuriti töötajale suunatud vaimse heaolu lahendusi: vastupidavuskoolitusi, teadveloleku praktikaid ehk
mindfulness’i, heaoluäppe, stressijuhtimist ja muud sarnast. Tulemus oli mõtlemapanev: nendes tegevustes osalenud töötajad ei olnud mitme heaolunäitaja järgi selgelt paremas seisus kui need, kes ei osalenud.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Ettevõtte juhtkonnas soolise tasakaalu suurendamine on võimalus olla eeskujuks, mitte ebamugav kohustus, mis tuleb kuidagi ära teha, kirjutab Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni ettevõtlusklubi president Annely Aer Äripäeva essees.
Euroopa elektrihinda kujundab üha enam kallinev gaas, mitte süsiniku hind. Kuni turu viimaseks tootjaks jääb gaasijaam, kandub selle kütuse geopoliitiline risk otse elektriarvele, kirjutab endine diplomaat Clyde Kull Äripäeva essees.
Kui Eestisse tekib rohkem edukaid pereettevõtteid ja kasumlikke nišitootjaid, siis kasvab ka Balti börsi tulukapitalisatsioon ühe elaniku kohta, mis jääb praegu 28kordselt Stockholmi omale alla, kirjutab juhtide otsingufirma Pedersen & Partners Eesti juht Avo Kaasik Äripäeva essees.
Kõik uus ja tundmatu paistab esialgu hirmus, kuniks saabub mõistmine. Harutades lahti muudatuse tähenduse, saab mitu etappi, märkamisest surmani, kirjutab strateegiline juhtimispartner ja coach Sten Argos Äripäeva essees.
Olles kümme aastat olnud tegevjuht ja vestelnud enam kui 400 teise tegevjuhiga, olen täheldanud ühte mustrit. Eelarves saab esimesena löögi see, millest tegevjuht kõige vähem aru saab. Põhjus on selles, et juhatusel pole andmeid, milline on kindla tegevuse otsene mõju nende ärile - ja milles ei olda kindel, seda on loogiline kärpida. Just seetõttu on turunduse rida esimeste seas, kuhu käärid kallale lähevad.