Sten Argos: muudatus tuleb tähthaaval lahti mõtestada – ja hirm hajub

Me peame lahti saama algupäraselt marksistlikust teesist, et ühiskonna arengut veab majandus ning kultuur pole oluline. Ent kuniks riigivalitsusel on prioriteedid paigast ära ja arusaamised puudulikud, saavad omavalitsused – eriti linnad – kultuuri oma vastutusalaks teha, kirjutab Tallinna Ülikooli meediainnovatsiooni professor Indrek Ibrus Äripäeva essees.

Tehisintellekti ümber kujundatud maailmas ei määra edu enam suurus ega võim, vaid taiplikkus ja kiirus, milles peitub väikeste riikide, nagu Eesti, eelis.

Kui muutused ettevõttes on vältimatud, vajavad inimesed kõigepealt turvatunnet ja juht saab siin olla tasakaalustav jõud. “Juht ei pea olema perfektne, aga ta peab olema kohal, kättesaadav ja emotsionaalselt reguleeritud,“ räägib vaimse tervise koolitaja, psühholoog ja coach Tuuli Junolainen.

Ettevõtte keskastmejuhid on kõige olulisemad muutuste läbiviijad, kuid paradoksaalselt ka suurimad vastupanu osutajad. Vaid üks kolmest keskastmejuhist on saanud piisava ettevalmistuse muutuste juhtimiseks ja elluviimiseks, rääkisid saate "Digitark äri" külalised.

Kell on 9.45. Garderoobi ees on järjekord, registreerimislaua juurde saabub korraga 30 inimest ja esimese ettekandeni on jäänud 15 minutit. Suure konverentsi edu ei sõltu ainult programmist ja esinejatest. Kui suur hulk külalisi saabub korraga, hakkavad rolli mängima praktilised detailid: kui kiiresti jõutakse registreerimisest saali, kas garderoob on mugavalt paigutatud, kas kohvipausil tekivad järjekorrad ja kas kõik leiavad õigel ajal järgmise ruumi.