Riigikontrolli värske aruanne pakub omalaadse võimaluse peeglisse vaadata. On aeg seada inseneeria riiklikuks prioriteediks, kirjutab TalTechi inseneriteaduskonna dekaan Fjodor Sergejev.

- “Reaalainete õpetajate kõrgem palgakoefitsient ei ole minu hinnangul privileeg, vaid hädavajalik investeering riigi tehnoloogilisse tulevikku,” märgib TalTechi inseneriteaduskonna dekaan Fjodor Sergejev.
- Foto: Erakogu
Eesti võimekus kasutada inseneride tööjõudu on
riigikontrolli vaates Euroopas viimane. See tähendab selget julgeolekuriski, millest me ei pääse 1%list eksamitulemust positiivseks kuulutades või projektipõhise rahastuse lõksu jäädes.
Minu esimene mõte inseneride õpetajana on see, et inseneriõpe vajab õiglast rahastusmudelit. Tehnoloogiamahukas majandus ei saa tugineda alarahastatud õppele.
Jah, inseneeria, nende hulgas IT ja tervisetehnoloogiate õpe on kallis. Aga laborid, seadmed ja väikesed õpperühmad on vaieldamatult kvaliteedi eelduseks.
Praegu lapitakse kõrghariduses ja kutseõppes püsirahastuse puudujääke ajutiste programmide ja välisvahenditega. Kutsekoolides katab
Inseneriakadeemia programm kohati kuni 84% inseneriõppe baasrahastusest.
See ei ole jätkusuutlik. Riik peab rakendama tegelikku õppekalliduse koefitsienti, mis arvestab erinevate valdkondade spetsiifikat.
Õnneks me ei pea jalgratast leiutama – näiteks Soomes ja Taanis on hariduse kalliduse diferentseerimist inseneerias edukalt rakendatud.
Järelkasvu huvides
Riigikontrolli aruanne on omalaadne võimalus peeglisse vaadata. Sealt vaatab vastu hulk tegevusi, mida inseneride järelkasvu tagamine eeldab. Loetlen siinkohal mõned.
Esiteks: riik peab määratlema selged koolitusprioriteedid, lähtudes tegelikust tööjõuvajadusest, mitte ainult õppeasutuste praegusest võimekusest.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Suursündmusel „Tark tööstus 2026” kuulutati välja aasta tehase konkursi võitjad, kelle hulgas on Barrus, Tiksoja Puidugrupp ja A. Le Coq.
Eesti tööstusjuhtidel on järjest enam tahet ja julgust, et panustada automatiseerimisse, rääkis Äripäeva raadiole konverentsi "Tark tööstus 2026" peakorraldaja Harro Puusild.
Inseneriakadeemia 37 miljonit eurot tuleks suunata hoopis huviharidusse, leiab Radius Machiningu asutaja ja tööandjate keskliidu hariduse töörühma juht Veljo Konnimois.
Meil on vaja riiklikku või valdkondlikku tööstuse ja noorte kokkuviimise platvormi, kirjutab Vello Konnimois arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud töös.
2016. aastal eraldati OSRAMist traditsiooniliste valgusallikate äri ning sündis uus kaubamärk LEDVANCE. Ettevõtte portfellis olid peamiselt tooted, mille tulevik Euroopas oli regulatsioonide tõttu sisuliselt ette määratud. Traditsioonilised valgusallikad sisaldasid keskkonnale ohtlikke aineid ja nende energiatõhusus jäi uutele nõuetele jalgu. Algas globaalne LED-teholoogiale üleminek.