Ühiskondliku optimismi kasvuks on vaja paremaid inimsuhteid ja rohkem austust üksteise vastu, kirjutab Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli rektor Ülle Ernits vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.

- Kui suhtlusruum on teadlikult kujundatud turvaliseks ja lugupidavaks, kus kuulatakse, selgitatakse, hoitakse kokkuleppeid, diskuteeritakse ideede üle üksteisest lugupidavalt, tekib sotsiaalne kindlustunne, sõnab Ülle Ernits.
- Foto: Andres Haabu
Edasiviiv optimism ei sünni loosungitest ega lihtsalt kellegi soovitusest mõelda positiivselt, vaid inimestevahelistest headest ja kvaliteetsetest suhetest. Kogemus, et mind usaldatakse ja ma saan teisi usaldada, tunne, et kuulutakse samasse „meie“-ruumi, tekitab ühise suurema eesmärgi ja julguse tegutseda.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Optimism on otsus uskuda, et meie teod loevad, kirjutab geoloog Margus Raha vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
2026. aastal võidavad need ettevõtted, kes aitavad nii oma juhtidel kui ka töötajatel vajalikke oskusi omandada ja arendada, kirjutab kaubandus-tööstuskoja teenuste direktor Piret Potisepp vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Me peame normaliseerima riskijulgust, sest stagnatsioon on kallim kui eksimine, kirjutab If Kindlustuse juhatuse liige Tiit Kolde vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Lisandub pettustega seotud kahju. “PDF-arvet saab mõne minutiga võltsida.“
Kiiresti kasvavaid ettevõtteid eristab üks harjumus: nad küsivad endalt pidevalt, kuidas teha asju kiiremini ja nutikamalt. Raamatupidamine on üks valdkond, kus see mõtteviis toob käegakatsutava rahalise kasu ja kus enamik Eesti firmasid jätab seni raha lauale. Kui ka teie ettevõttes sisestatakse arveid käsitsi, maksate tegelikult iga kuu vabatahtlikult lisamaksu.