Kui mõnes Euroopa riigis võtab piloottehase loomine aastaid, siis Eestis võivad esimesed tulemused olla märksa kiiremad, kirjutab KIKi keskkonnaekspert Eva-Ingrid Rõõm.

- Eelkõige saaks Eesti ära kasutada rajatavate taastuvenergiajaamade ja sadamate kombinatsiooni – sadamate lähedusse peaksid tekkima tööstuspargid, mis vajavad taastuvenergiat ja häid logistilisi lahendusi ekspordiks, arvab KIKi keskkonnaekspert Eva-Ingrid Rõõm.
- Foto: Erakogu
Euroopas käib vaikne, kuid väga tõsiseltvõetav rohetehnoloogiate revolutsioon. Vesinikulahendused, e-kütused, süsiniku sidumine, energiasalvestus, ringmajanduse tehased – need ei ole enam visioonid, vaid käimasolevad projektid. Mis kõige olulisem, need ei sünni ainult suurte tööstusgigantide juures.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kui Eesti ei seo end Euroopa kliimapoliitika suunaga, siis liiguvad kapital ja kompetents riikidesse, kus sihid on selgemad. Ambitsioonikas eesmärk loob nõudluse ja sünnitab uusi lahendusi, kirjutab Eesti Rohetehnoloogia Liidu juht Kädi Ristkok teemaveebis Kestlikkusuudised.ee.
Avalikul sektoril on oluline panus
Just kõrge riskiga arendustegevus on see, mille abil saab Eesti ettevõtted maailmakaardile kinnitada, kirjutab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) rakendusuuringute osakonna juht Mart Toots.
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avab täna, 30. mail toetuse ettevõtete investeeringuteks, mis aitavad vähendada kasvuhoonegaaside heidet. Toetust saab küsida näiteks innovaatilistele taastuvenergeetika ja energiatõhususe lahendustele, voor on avatud 1. oktoobrini 2025.
Äripäeva TOP Gala 2025 pälvis roheettevõtete kategoorias esikoha Tallinna Vesi, ettevõte, mis vastutab ligi poole miljoni inimese joogivee eest. Just suur vastutus on see, mis aitab neil kindlat fookust hoida, seada pikaajalisi mõtestatud eesmärke, otsida uuenduslikke lahendusi ja kaasata ka kogukonda kestlikke valikuid tegema.