Advokaadid: kui riik mängib turuga, maksab arve tarbija
Juba järgmisel aastal tuleb ettevõtjatel ja tarbijatel oma taskust kinni maksta järjekordne energia hinnatõus, sest sagedusreservidega kauplemise turgu ei ole suudetud käivitada, kirjutavad vandeadvokaat Ramon Rask ja advokaat Kristiina Padu advokaadibüroost Rask.
Elektritootjad vajavad riigilt konkreetseid eesmärke ja üheselt mõistetavalt sõnastatud ootusi, mitte pikka arutlemist selle üle, kuidas, kellele ja kui palju erinevaid toetusi jagada, kirjutab Vindr Balticu juht Marko Viiding Infopanga energeetika aastaraportile antud kommentaaris.
10 000 euro võrra kõikunud sagedusreservide hind pani Baltikumi elektriturgude järelevalvel kellukese helisema, turu parema ja läbipaistvama toimimise eesmärgil käivitati uurimine.
“Puudolev võimsus asendati sekunditega,“ rääkis möödunud desünkroniseerimise nädalavahetuse seni ainsast teadaolevast viperusest Eleringi juhatuse liige Erkki Sapp. Veel rääkis endine Eleringi juht Taavi Veskimägi milline nägi välja desünkroniseerimise planeerimine.
Veebruari alul Venemaast desünkroniseeritud elektrisüsteemis sageduse hoidmine on olnud kallim kui oodatud, kuid võrguhalduri Eleringi esitletud numbrid näivad väiksemad kui energiakaupleja Marko Alliksoni näidatud arvutused.
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avab 27. augustil kaugkütte soojustorustike uuendamise taotlusvooru. Kolmanda taotlusvooru eelarve on 979 000 eurot ning taotlusi saab esitada kuni 7. oktoobrini 2026. Toetuse eesmärk on muuta kaugküttesüsteemid energiasäästlikumaks ning vähendada õhku paiskuvate saasteainete hulka.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.