“Puudolev võimsus asendati sekunditega,“ rääkis möödunud desünkroniseerimise nädalavahetuse seni ainsast teadaolevast viperusest Eleringi juhatuse liige Erkki Sapp. Veel rääkis endine Eleringi juht Taavi Veskimägi milline nägi välja desünkroniseerimise planeerimine.
Narvas ühendati lahti kaks viimast liini, mis sidusid Balti riike Venemaa energiasüsteemiga. Äripäev ja Delovõje Vedomosti käisid sündmuskohal ning jutustavad, kuidas kõik toimus.
Mandri-Euroopaga ühendus püsib vaid ühel õhuliinil
Pärast Vene võrgust lahkumist hoiab Leedu oma tootjaid ja osaliselt ka tarbijaid rohkem kui Eesti, ütleb Baltic Energy Partnersi juhatuse liige Marko Allikson. Kogu Baltikumi jaoks saab sageduse hoidmise nabanööriks Euroopaga olema vaid üks õhuliin.
Sel nädalavahetusel lülitub Eesti lahti Venemaa elektrivõrgust. Siinsetele elutähtsate teenuste osutajatele tähendab see juba ammu sahtlis ootavate kriisiplaanide meelde tuletamist, kuid mõned ärid on mitu kuud nuputanud, mida teha siis, kui elektrit ei ole ega tule.
Kell on 9.45. Garderoobi ees on järjekord, registreerimislaua juurde saabub korraga 30 inimest ja esimese ettekandeni on jäänud 15 minutit. Suure konverentsi edu ei sõltu ainult programmist ja esinejatest. Kui suur hulk külalisi saabub korraga, hakkavad rolli mängima praktilised detailid: kui kiiresti jõutakse registreerimisest saali, kas garderoob on mugavalt paigutatud, kas kohvipausil tekivad järjekorrad ja kas kõik leiavad õigel ajal järgmise ruumi.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.