Rahandusministri asi ei ole tümitada inimesi, kes väljendavad toidu kalliduse üle muret ja toetavad selle käibemaksu alandamist, kirjutab Äripäeva ajakirjanik Eget Velleste.
Valitsuse pressikonverentsil küttis kirgi toidu käibemaksu langetamine, mida valitsus ei kiida kuidagi heaks, kuid selle kõige taustal sai rahandusminister Jürgen Ligi öelda vastuse teda tugevalt kritiseerinud Oleg Grossile.
Rahvaalgatus toidu käibemaksu langetamiseks on kogunud juba 80 000 allkirja, kuid valitsus jäi kindlale seisukohale, et toidukaupade käibemaksu langetamine toidu hindu ei muuda ja kõrgetes hindades on süüdi kaubanduspaleed.
Kui Põhjamaades nähakse poevarguste kurja juurena iseteeninduskassasid, siis Eestis peitub põhjus inimeste kehvas rahalises seisus. „Vargused on rohkem liikunud igapäevastesse toidukaupadesse,“ ütles Selveri äriarvestuse juht Kristjan Anderson Äripäeva raadio hommikuprogrammis.
Juulikuu hinnatõus võrreldes eelmise kuuga jäi oodatust väiksemaks, rääkis SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor Äripäeva raadio hommikuprogrammis. Tema sõnul tulenes see peamiselt sellest, et kaupmehed olid hindu tõstnud juba varasematel kuudel.
Kujutage ette ehitusplatsi, kus töötab korraga tuhandeid spetsialiste. Siin paigaldatakse seadmeid, rajatakse kaabeldusi, paigaldatakse ventilatsiooni ja monteeritakse torustikke. Tööalad muutuvad pidevalt, ehitustehnika võtab ruumi ning ligipääs vajalikele piirkondadele võib olla piiratud. Lisame siia veel kilomeetreid torustikke, sadu keevisliiteid ja range tähtaja objekti käivitamiseks.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.