Kestlikkust tuleb tuleb vaadata inimkeskselt. Kui töötajal pole oskusi, valmisolekut õppida ja julgust muutusi rakendada, ei sünni loodetud kasu, kirjutab Elisa grupi meelelahutuslahenduste juht Joosep Põllumäe.

- On mitu sammu enne, kui mõelda kontoris pabertopsidest loobumise ja nutikate pirnide peale, kirjutab Elisa grupi meelelahutuslahenduste juht Joosep Põllumäe.
- Foto: Erakogu
Ükski organisatsioon ei saa olla jätkusuutlik, kui nende süsteemid ei toimi tõrgeteta ja nende äri ei ole pikas perspektiivis toimepidev. See tähendab, et reaalne kestlikkus algab palju varem kui kontorisse nutikate LED-pirnide paigaldamisel. Näiteks sellest, kas ettevõtte digisüsteemid toimivad tõrgetada ning kas töötajad on tuleviku väljakutseteks valmis. Kui ettevõtte pole tervikuna töökindel, ei saa rääkida ka kõigest muust kestlikkuse seonduvast.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Meie karistus pole trahvid, vaid usaldamatus
Euroopa järgmine majanduskasv saab sündida vaid kliimasihtide toel. Eesti peaks peale ELi 2040. aasta kliimaeesmärgi toetamise viivitamatult seadma riiklikud pikaajalised sihid, et siia tuleks ja jääks tööstus ja investorid, kirjutab Eesti Rohetehnoloogia Liidu juht Kädi Ristkok.
Luminori kestlikkusaruandest selgub, et panga suurim heide tuleb valdavalt ettevõtte- ja seejärel hüpoteeklaenudest. Raskusi valmistab andmete puudumine ja ebakindlus selle suhtes, kui kiiresti võtab turg uusi tehnoloogiaid kasutusele.
Käesoleval aastal on võlakirjad jõudnud rohkem Eesti investorite vaatevälja. Hoiuseintresside langemise tõttu otsitakse alternatiive ning seda teevad eelkõige need investorid, kes soovivad oma portfellis riske hajutada või vältida aktsiaturgude riski.