Ardo Reinsalu tehisarujutud | Ettevaatust! Tehisaru teema ähvardab vana lõksuga
Internetirevolutsioon 30 aastat tagasi tõi kaasa kontseptsioonitõestuse lõksu ehk liigse optimismi faasi, kus ühtäkki tundus, et tehnoloogia ei täida piisavalt kiiresti lubadusi. Praegu oleme ka AI-ga nii-öelda pettumuste oru serval, kirjutab kolumnist Ardo Reinsalu.
Kes poleks kuulnud tõdemust, et kullapalaviku ajal on kõige targem olla kirkade ja labidate müüja, selle asemel et ise kulda taga ajada. Kui selle pilguga buumivat kiibitööstust vaadata, tasuks omada Hollandi firmat ASML Holding.
Kui paljud Eesti ettevõtted veel kompavad, mida tehisintellekt neile võiks pakkuda, on Elisa Eesti rakendanud tehisaru juba aastaid ning saab praeguseks headest tulemustest kõneleda.
Tehisaru levik suurendab vajadust andmekeskuste ja seeläbi rohkema energia järele, kuid mingitel juhtudel saaks tehisintellekti kasutamise asemel hakkama optimaalsemate töövahenditega.
Paljud Eesti tööstusettevõtted kasutavad juba praegu AI-põhiseid lahendusi, mis aitavad automatiseerida aeganõudvaid tööprotsesse, suurendada täpsust ja hoida kokku personaliressurssi. Tõstame esile kaks näidet Eesti ettevõtetest, kus tehisarust on olnud palju kasu.
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avab 27. augustil kaugkütte soojustorustike uuendamise taotlusvooru. Kolmanda taotlusvooru eelarve on 979 000 eurot ning taotlusi saab esitada kuni 7. oktoobrini 2026. Toetuse eesmärk on muuta kaugküttesüsteemid energiasäästlikumaks ning vähendada õhku paiskuvate saasteainete hulka.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.