Toivo Ellakvere: edumeelne automaks sünnib jagamismajanduse printsiibil
Maksupoliitika võiks soosida vara ühiskasutust, sellest oleks abi ka riigikaitses, kirjutab Toivo Ellakvere arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Vaataksin automaksu jagamismajanduse vaatenurgast. Paljud inimesed on pahased selle üle, et automaksu arvestuspõhimõtted ei ole arusaadavad. Kas ja kuidas automaks aitab kaasa keskkonnasäästlikumale maailmale ja loodushoiule, jne.
Autoomanikud maksid juba enne maksu kehtestamist kütuseaktsiisi ja uue auto ostmise puhul käibemaksu. Miks on just neljarattaline see vara, mida peaks lisamaksustama?
Automaksu senisel kujul võiks kaotada.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Minu arvates võiks lähtuda printsiibist “mida rohkem inimesi ühisvara kasutab, seda väiksem peaks olema käibemaks”. Mida vähem ostetakse uusi esemeid ja mida rohkem ühiselt kasutatakse olemasolevat vara, seda parem.
Kui autol on üks kasutaja, maksab ta 24% käibemaksu. Kui autol on 4 kasutajat, siis on käibemaks 12%. Kui autol on 8 kasutajat, siis on käibemaks 6%. Suurpere, kellel on 5 last, maksab vähem.
Oma pereliikmed saab registreerida tarbimisühistuks. Ühistusse võib kuuluda nii töökaaslane, vanaema kui ka naabritädi.
Sama põhimõtet võiks rakendada teiste 500 eurost kallimate kestvuskaupade puhul nagu pesumasin. Ostad pesumasina, mida kasutab 4 inimest - käibemaks on 12%. Soodustus kehtiks nii lastega pere, kui ka tudengite puhul, kes elavad ühiskorteris.
Jagamine tasub ära
Automaks on ebaõiglane, kuna kaalult raskeid aga maastikku hästi läbivaid džiipe maksustatakse karmimalt. Aga kui sõjaline eskalatsioon tuleb sinu koduõuele, saavad vabatahtlikud just need autod kasutusele võtta.
Võiks moodustada kaitseühistud. 8-liikmelised kaitseühistud saaksid nii džiibi autosalongist, kui ka muu tarvilikku kraami militaarpoest 6% käibemaksuga.
Madalapõhjalise Ferrari käbemaks võiks samas olla 30%, sõjas sellega kaugele ei sõida. Ebapraktiline uhkuse asi.
Seisev džiip ei kahjusta ega saasta loodust. Kui sõidab, maksab omanik selle eest kütuseaktsiisi.
Drooniühistu saab osta droonid, mis jälgivad mitme naabertalu põldusid rahu ajal ja vaenlase soomukit sõjas.
Võiks seada eesmärgiks, et iga patriootlik Eesti mees kuulub Kaitseliitu ja tal on koduukse ees nelikveoline kastiauto või džiip. Praktiline uhkuse asi!
Arvamuskonkurss Edukas Eesti
Edukas Eesti on Äripäeva, Helmese, Elengeri (endine Eesti Gaas), If Kindlustuse, Ellex Raidla Advokaadibüroo, Swedbanki ja Verstoni konkurss, kuhu ootame Eesti eduloo uuendamise ja arengu kiirendamise ideid arvamusloo vormis. Konkursi peaauhind on 10 000 eurot.
Žüriisse kuuluvad korraldavate ettevõtete omanikud ja juhid, konkursi viib läbi Äripäeva arvamustoimetus. NB! Tööde vastuvõtt on lõppenud. Žürii koguneb aprilli lõpus, auhinnad anname üle mai alguses.
Kuulutame välja ühisloomehanke, taastame usalduse ja valime välja energiasüsteemi, kirjutab Peeter Tammistu arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Riik võiks AI hüppe toeks luua fondi, mille kaudu saaksid ettevõtted rahalist tuge ja koolitusi, et katsetada ja rakendada AI-lahendusi oma igapäevatöös, kirjutab IT-ettevõtja Ott Salmar arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Erasektoris napib inimesi, kes tunnevad, et nende tööl on tähendus; kolmandas sektoris vahendeid. Kogemuste vahetamine lahendaks mõlemat muret, kirjutab Aino-Silvia Tali arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Kuigi tehisintellekti laialdane kasutuselevõtt ei jäta nutikaid tarkvaraarendajaid tööta, muudab see märkimisväärselt nende igapäevaseid ülesandeid. Koodikirjutamise asemel muutub IT-sektoris järjest olulisemaks analüütiline mõtlemine ja oskus tehisintellekti süsteeme turvaliselt juhtida.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.