- bestmarketing.ee
- dv.ee
- ehitusuudised.ee
- finantsuudised.ee
- foundme.io
- ituudised.ee
- kaubandus.ee
- kestlikkusuudised.ee
- kinnisvarauudised.ee
- laanevirumaauudised.ee
- logistikauudised.ee
- mu.ee
- palgauudised.ee
- personaliuudised.ee
- pollumajandus.ee
- raamatupidaja.ee
- toostusuudised.ee
- imelineajalugu.ee
- imelineteadus.ee
- nationalgeographic.ee
- virtuaalkliinik.ee
- OMX Baltic−0,16%311,75
- OMX Riga0,06%903,78
- OMX Tallinn0,02%2 087,34
- OMX Vilnius−0,13%1 355,74
- S&P 500−1,08%6 702,36
- DOW 30−1,21%46 845,05
- Nasdaq −1,32%22 415,2
- FTSE 100−0,63%10 288,69
- Nikkei 225−1,04%54 452,96
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%91,71
- OMX Baltic−0,16%311,75
- OMX Riga0,06%903,78
- OMX Tallinn0,02%2 087,34
- OMX Vilnius−0,13%1 355,74
- S&P 500−1,08%6 702,36
- DOW 30−1,21%46 845,05
- Nasdaq −1,32%22 415,2
- FTSE 100−0,63%10 288,69
- Nikkei 225−1,04%54 452,96
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%91,71
Tiia Vissak: teeme Eestist tuntud e-kursuste ja -konverentside maa
Eesti peaks ära kasutama kiiresti kasvavat ülemaailmset nõudlust e-õppe ja virtuaalürituste järele, kirjutab Tartu Ülikooli rahvusvahelise ettevõtluse kaasprofessor Tiia Vissak arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Nagu paljud muud valdkonnad, vajab ka (kõrg)haridussüsteem lisaraha, sest hooned ja tehnika vajavad aeg-ajalt uuendamist ja õppejõud ootavad palgatõusu. Samas pole me piisavalt ära kasutanud kiiresti kasvavat ülemaailmset nõudlust e-õppe ja virtuaalürituste järele.
Raporti „E-Learning Global Market Report 2025“ väitel on 2025. aastal maailma e-õppe turu maht 354,71 miljardit USA dollarit ja 2029. aastaks tõuseb see 625,3 miljardini. Lisaks sellele peaks virtuaalürituste turu maht tõusma ajavahemikus 2025-2034 praeguselt 226,75 miljardilt USA dollarilt 744,41 miljardini.
Koroonaajal olid Eestis e-kursused vahepeal paratamatud, kui näiteks Tartu Ülikooli õppehoonetesse terve 2021. aasta kevadsemestri jooksul tudengeid ei lubatud, aga tundub, et nüüd on nendest liiga kergesti loobutud.
Samas saaks ülikoolid ja teised õppeasutused niimoodi raha juurde teenida, eriti valdkondades, kus õppe jaoks pole laboreid või kohapealset „käed külge“ õpet tingimata vaja. Lisanduvad kulud pole kuigi suured, kui sobivad õppejõud, vaiksed tööruumid, tehnika ja tarkvara on olemas.
E-õppe plussiks on see, et kuulajaid saab leida erinevatest maailmajagudest (eriti siis, kui õppija saab materjalidega iseseisvalt tutvuda ja otsesuhtlust õppejõuga on vähe, viimase puhul peab muidugi arvestama ajavöönditest tulenevate probleemidega, aga samas on ka väikese ajavahega riike piisavalt palju).
Välismaa õppija jaoks oleks selline õpe soodsam ja mugavam, sest ta ei pea Eestisse kolima ja oma senisest tööst loobuma, samuti ei pea ta pere ja sõprade juurest lahkuma. Praegu poleks välismaalasel ka kuigi mugav Eestist ühte teda huvitavat ainet võtta, eriti kui see toimub näiteks paar tundi nädalas mitu kuud järjest, aga e-õpe lahendaks selle probleemi, sest siia ta sõitma ei peaks.
Eestile eriti kasulik
E-õppena saaks pakkuda nii üksikuid aineid kui ka mikrokraade (mitmest ainest koosnevaid mooduleid) ja tulevikus võib-olla ka kraadiõpet (kui näiteks sama osaleja on läbinud mitu moodulit ja kirjutanud lõputöö või teinud eksami).
Lisaks saaks pakkuda senisest rohkem tasulisi e-konverentse: nii ei ole takistuseks ka kohati hõredad lennuühendused või suurte ruumide nappus. Osalejatele on sellistel konverentsidel osalemine odavam (pole reisikulusid) ja tänapäevaste lahendustega saab huvilistele korraldada ka privaatsemaid nn. kohvipausi- või lõunalauavestlusi, mis ürituse väärtust suurendavad.
Muidugi on selles äris ka praegu palju konkurente, samas võimalikke huvilisi peaks esialgu piisama ka meile.
Eestile on sellised lahendused heaks võimaluseks riigi tuntust suurendada, e-tiigri mainet värskendada ja võrgustikke laiendada. Lisaks haridusasutustele saavad niimoodi kasu ka ettevõtted ja riik.
Pane eduidee kirja ja võida 10 000 eurot!
Edukas Eesti on Äripäeva, Helmese, Elengeri (endine Eesti Gaas), If Kindlustuse, Ellex Raidla Advokaadibüroo, Swedbanki ja Verstoni konkurss, kuhu ootame Eesti eduloo uuendamise ja arengu kiirendamise ideid arvamusloo vormis.
Konkursil saab osaleda kuni kahe võistlustööga, artikli maht on kuni 5000 tähemärki (koos tühikutega). Kesksed hindamise kriteeriumid on ideede algupärasus, teostatavus ning särav esitus. Grand prix toob võitjale 10 000 eurot, teine koht 3000 ja kolmas 2000 eurot.
Žüriisse kuuluvad korraldavate ettevõtete omanikud ja juhid, konkursi viib läbi Äripäeva arvamustoimetus. Konkurss lõpeb 31. märtsil 2025.
Võistlustööd ilmuvad Äripäeva arvamusosas avatud erirubriigis ja Eduka Eesti Facebooki lehel. Võistlustöö ja autori pildi saab esitada siin. Tehniliste probleemide ja lisaküsimuste korral kirjutage meile [email protected].
Seotud lood
Suhtlusrakendused tuleks tehnilise lahendusega viia uuele tasemele, kirjutab Pavel Chalvita arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti kohustuslik kaitseväeteenistus saaks olla koht, kus sünnivad järgmise põlve julgeoleku-Skype’id, kirjutab Marcus Hendrikson arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Elanikkonnakaitse esmaspäev oleks võti turvalisema, õnnelikuma ja jätkusuutlikuma Eesti poole, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Vaatamata e-sildile pole valimised viimase 20 aasta jooksul olnud mitmes mõttes täiuslikud. Teeme selle asja korda, kirjutab Avo Blankin arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Ehkki suhtlemine tundub esmapilgul lihtne ja igapäevane tegevus, ei õnnestu see alati soovitud viisil. Puudulik kommunikatsioon võib ettevõttele kalliks maksma minna nii ajas, rahas kui ka meeskonnavaimus. BeWise koolitajad Toivo Värbu ja Piret Soosaar-Maiberg rõhutavad, et suhtlemine ei ole kaasasündinud oskus, vaid protsess, mida saab ja tuleb teadlikult õppida, sest koolipingist neid oskusi enamasti kaasa ei anta.
Enimloetud
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Peep Jalakas: Tallinkiga liitumine on suur au ja vastutus
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Peep Jalakas: Tallinkiga liitumine on suur au ja vastutus
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele