Marcus Hendrikson: Eesti vajab startup-pataljoni

Ajateenistus on Eesti riigikaitse seisukohast tähtis, kuid praegu ei kasuta see ära ajateenijate täit potentsiaali. Igal aastal läbib sõjaväeteenistuse tuhanded noored, nende seas programmeerijad, insenerid ja tulevased ettevõtjad. Eesti on tuntud digitaalse innovatsiooni keskusena, kus sünnivad edulood nagu Skype, Wise ja Bolt, ent ajateenistus ei paku tehnoloogia taustaga ajateenijatele võimalust panustada oma oskustega riigikaitse innovatsiooni.

See on ebaefektiivne ressursikasutus ajastul, kus sõjategevus liigub küberkaitse, tehisintellekti ja autonoomsete sõjasüsteemide poole.

Praegu on ajateenistus n-ö kõigile ühtemoodi programm. Miks mitte väärtustada rohkem neid, kes suudaksid Eesti riigikaitset täiendada tehnoloogiliste lahendustega?

Niisugune programm ei oleks ainult kasulik Eestile. See muudaks Eesti ka atraktiivseks paigaks välismaistele partneritele ja suurfirmadele, kes otsivad strateegilisi investeerimisvõimalusi.

Kui rahvusvahelised ettevõtted ja riigid näevad, et Eestis arendatakse murrangulisi kaitse- ja julgeolekulahendusi, siis soovivad nad siia investeerida. Kui globaalsetel tehnoloogiahiidudel on Eestis ärihuvid, muutub riik automaatselt geopoliitiliselt tähtsamaks ja turvalisemaks.

Eesti saaks olla Euroopa innovaatilise kaitsetehnoloogia arenduskeskus, mis meelitaks siia tipptalente ja investeeringuid.

1. Väärtuse loomine riigikaitses. Eesti kaitsevõime tugevneb, sest me ei keskendu ainult traditsioonilistele relvadele, vaid ka küberkaitsele, tehisintellektile ja autonoomsetele lahendustele.

2. Eesti ettevõtluskeskkonna edendamine. Tavalise ajateenistuse asemel saavad noored praktilise kogemuse ja kontaktid tehnoloogiavaldkonnas, mis annab neile suurema tõuke luua Eesti järgmised edulood.

3. Talendi säilitamine. Praegu on ajateenistus paljude noorte jaoks karjääripidur, kuid kui see muutuks idufirma käivitamise võimaluseks, ei peetaks seda enam raisatud ajaks.