Ekspert: kas maksupoliitika röövib Eestilt konkurentsieelise?
Kui ettevõte otsustab Eestist lahkuda, pole põhipõhjus maksutõus, vaid laiem probleem: regulatiivne keskkond läheb keerukamaks, ettevõtlusvabadus väheneb, riigi üldine sekkumine kasvab, kirjutab advokaadibüroo Cobalt maksuõiguse valdkonna juht Tõnu Kolts.
Valitsus käitub majandusega nagu algaja autojuht, kus gaasi asemel vajutab pidurit ja vastupidi, kirjutab ettevõtja ja Vabaerakonna esimees Märt Meesak.
Maksufestival ehk olukord, kus ettevõtted ja inimesed peavad rohkem maksma hakkama, jätkub uuel aastal ja jõuab haripunkti 2026. aastal, rääkis maksuekspert Äripäeva raadio hommikuprogrammis. Ent oodata on ka positiivseid muudatusi.
Maksutõusud pärsivad tegevust kõige rohkem, vastasid ligi pooled pea 1400 ettevõtlussektori juhist, kelle eeloleva kuue kuu äriplaane Äripäeva Infopank küsis. Üha suuremat leevendust tunnevad nad aga langevatest intressidest ja nõudluse elavnemisest.
Kindlustunne, mille Kristen Michali valitsus sihikule võttis, on vajalik eesmärk, ent samas tuleb mõista, miks abstraktne ootus vannub kohati süngetele varjudele endiselt alla ning helge tulevik on tundmatu suurus, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avab 27. augustil kaugkütte soojustorustike uuendamise taotlusvooru. Kolmanda taotlusvooru eelarve on 979 000 eurot ning taotlusi saab esitada kuni 7. oktoobrini 2026. Toetuse eesmärk on muuta kaugküttesüsteemid energiasäästlikumaks ning vähendada õhku paiskuvate saasteainete hulka.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.