Kindlustunne, mille Kristen Michali valitsus sihikule võttis, on vajalik eesmärk, ent samas tuleb mõista, miks abstraktne ootus vannub kohati süngetele varjudele endiselt alla ning helge tulevik on tundmatu suurus, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Maksutõusud pärsivad tegevust kõige rohkem, vastasid ligi pooled pea 1400 ettevõtlussektori juhist, kelle eeloleva kuue kuu äriplaane Äripäeva Infopank küsis. Üha suuremat leevendust tunnevad nad aga langevatest intressidest ja nõudluse elavnemisest.
“Kinnitage turvavööd – hinnaralli läheb rõõmsalt edasi.” Hinnad kerkisid oktoobris võrreldes aasta taguse ajaga 4,1 protsenti ja nii pankade ökonomistide kui ka ettevõtjate hinnangul on see Eesti majanduse jaoks jätkuvalt liiga suur hinnatõus.
Selleks, et ettevõtted oleksid valmis uueks majanduskasvuks, on oluline languse ajal investeerida oma töötajatesse, rääkis Pintdaly Consulting OÜ juhtimiskonsultant ja koolitaja Ülle Pind Pärnu-, Saare-, Hiiu- ja Läänemaa edukate ettevõtete tunnustamisel toimunud vestlusringis.
Balti ettevõtete kasvuvõimalusi piirab ikka veel tugev sõltuvus pangalaenudest, kuigi kapitaliturg pakub rahastamiseks rohkemaid võimalusi. Eriti kiiresti on viimastel aastatel arenenud võlakirjaturg, mille abil saavad ettevõtted kaasata raha ka siis, kui pankade pakutavast ei piisa. “Ettevõtjad ei peaks küsima üksnes seda, kust saab kõige odavamalt laenu, vaid ka seda, milline rahastamisviis võimaldab neil oma äri kõige tulemuslikumalt kasvatada,” ütleb Signet Banki tegevjuht Roberts Idelsons.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.