Külli Vunk: tehisaru reeglid olgu arengu vedur, mitte pidur
ELi tehisarumäärus ähvardab ka trahvidega
Suvel jõustunud tehisintellekti määrus peab kujunema innovatsiooni taganttõukajaks, mitte arengut takistava bürokraatliku rägastiku tekitajaks, kirjutab Helmese andmeteenuste juht Külli Vunk.
Tehisintellekti valdkonna ettevõtjad ning poliitikakujundajad on ühel nõul, et see uus tehnoloogia vajab reguleerimist. Ent keegi pole päris kindel, kuidas seda teha.
"Köökides istuda ja inimestega rääkida" ‒ just nii sõnastab Jaan Tallinn oma investeeringute eesmärgi. Eesti üks rikkaimaid mehi ‒ võib-olla kõige rikkam ‒ on tõsiselt mures neurovõrkude ohtude pärast. Paradoksaalsel kombel just seetõttu panustab ta raha AI-ettevõtetesse.
Möödunud nädalal jõudis kätte suurtele platvormidele antud tähtaeg oma tegevuse kooskõlastamiseks Euroopa Liidu uute konkurentsireeglitega. Mõned leiavad, et nõuete kehtestamisega on juba hiljaks jäädud.
Saates „Digitark äri” räägime tehisaru ja intellektuaalse omandi õiguslikest teemadest. Vastame näiteks küsimustele, kellele kuulub AI loodu ja kas me võime üldse õiguslikult rääkida AI loodud teostest. Juttu tuleb ka paarist kohtukaasusest ning Euroopa Liidu teedrajavast tehisaru määrusest, mis on maailmas esimene omalaadne õigusakt.
TalTechi tudengid on võtnud ambitsioonika eesmärgi ehitada vesinikul töötav võistluspaat, millega minna rahvusvahelisele Monaco Energy Boat Challenge'i võistlusele. HydroRaceri projekti veab 46 tudengist koosnev meeskond, kes arendavad uut tehnoloogiat vabatahtlikult õpingute kõrvalt. Projekti eesmärk pole üksnes võistlustel osalemine, vaid ka tulevastele inseneridele praktilise kogemuse andmine, rääkis HydroRaceri meeskonna kapten Erik-Rennes Pihlak „Energiakooli“ saates.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.