Käib ülemaailmne võidujooks tehisintellekti reguleerimiseks

Maikuus tulid sajad tehisintellekti ehk AI valdkonna lipukandjad välja ühisavaldusega eksistentsiaalse ohu kohta, mida kujutab inimkonnale nende endi kaasabil sündinud tehnoloogia.

„Tehisintellekti tagajärjel väljasuremise riski vähendamine peaks olema globaalne prioriteet teiste kogu ühiskonda puudutavate ohtude kõrval, nagu pandeemiad ja tuumasõda.“ seisab avalduses.

See lause, mis juhtis tähelepanu inimkonna hävingu ohule ning millele kirjutasid alla sajad tegevjuhid ja teadlased sellistest ettevõtetest nagu OpenAI, Google'i DeepMind, Anthropic ja Microsoft, jõudis ajalehepealkirjadesse üle kogu maailma.

Eksperte sundis sõna võtma generatiivse tehisintellekti – suurt hulka andmeid töödelda ja genereerida suutva tehnoloogia – paljutõotavus ning ühtlasi ohtlikkus.

Uurimislabori OpenAI loodud ChatGPT väljatulek novembris sünnitas tõelist furoori, kui demonstreeris suurte keelemudelite – juturoboti aluseks oleva tehnoloogia – võimet manada esile veenvaid tekstijuppe, koostada esseid ja lihvida e-kirju.

Sektori ettevõtete seas vallandus võidujooks selle nimel, et pakkuda tarbijatele uusi generatiivsel tehisintellektil põhinevaid tööriistu, mis suudaksid luua teksti ja realistlikku pildimaterjali.

AI-tehnoloogiat ümbritsev meediakära on suurendanud ka teadlikkust sellega seotud ohtudest, nagu võimalus tekitada ja levitada väärinfot enne demokraatlikke valimisi, väljavaade, et senised töökohad – iseäranis loovate elualade omad – kaovad või muutuvad tundmatuseni, ning mõnevõrra abstraktsem risk, et tehnoloogia muutub inimestest targemaks ja tõrjub nad välja.

Reguleerivad asutused ja tehnoloogiaettevõtted on häälekalt kuulutanud vajadust tehisintellekti kontrollida, kuid ettekujutused sellest, kuidas mudeleid ja nende loojaid reguleerida, on siiani regiooniti paljuski erinenud.

Euroopa Liit on tehisintellekti kasutamisega seoses töötanud välja ranged meetmed, mis panevad tehnoloogiaettevõtetele kohustuse kanda ise hoolt, et nende mudelid ei rikuks reegleid. Euroopa on selles vallas liikunud edasi märksa nobedamalt kui Ameerika Ühendriigid, kus seadusandjad valmistavad praegu ette üldist ülevaadet tehisintellektist, et selgitada kõigepealt välja, millised selle tehnoloogia elemendid võivad vajada uusi õigusakte ja millistele saab kohaldada olemasolevaid seadusi.