Heili Veskimeister: investeerimiskonto laiendus võiks lõpuks tuua iga eestlase investeerima

Täna läbis riigikogu lõpphääletuse tulumaksuseaduse ja kogumispensionide seaduse muudatus, mis jõustumisel võimaldab investeerimiskontot ja sellega seonduvaid maksueeliseid pakkuda ka investeerimisühingutel. Seni oli selleks õigus vaid pankadel, mistõttu suureneks nüüd turul konkurents ning sellega pakutaks investoritele edaspidi soodsamaid tingimusi.

Pensioni investeerimiskonto kaudu iseseisvalt oma tuleviku kindlustajate investeerimistootlus ei ole kiita. Põhjuseid võib leida mitu ning oma osa mängivad selles kindlasti ka pankade kõrged teenustasud.

Omal ajal jätsid pensionifondid objektiivsetel ja mitte nii objektiivsetel põhjustel tulevastele pensionäridele halva järelmaitse, mis paljudel ikka veel alles on, kuigi enam kui kahekümne aastaga on palju muutunud, arutleb börsitoimetaja Dmitri Fefilov.

Aktsiaturg peab vastu siis, kui Föderaalreserv langetab intressimäärasid ja selle taustal ei lähe USA majandus surutisse, kirjutavad Redgate Wealthi investeerimise valdkonnajuht Peeter Koppel ja investeerimisplatvormi Lightyear tegevjuht Martin Sokk.

Balti ettevõtete kasvuvõimalusi piirab ikka veel tugev sõltuvus pangalaenudest, kuigi kapitaliturg pakub rahastamiseks rohkemaid võimalusi. Eriti kiiresti on viimastel aastatel arenenud võlakirjaturg, mille abil saavad ettevõtted kaasata raha ka siis, kui pankade pakutavast ei piisa. “Ettevõtjad ei peaks küsima üksnes seda, kust saab kõige odavamalt laenu, vaid ka seda, milline rahastamisviis võimaldab neil oma äri kõige tulemuslikumalt kasvatada,” ütleb Signet Banki tegevjuht Roberts Idelsons.