Tõnu Mertsina: rohepööre – vajalik, aga ka riskantne

Milliseid muutusi toob Eestis kaasa kliimaeesmärkide täitmine ja rohelisema majanduse poole liikumine? Milline näeb meie majandus nende sammude tulemusena välja 15 aasta pärast?

Keerates ajaratast samavõrra tagasi, mahub 15 aastasse ülemaailmne finantskriis, Euroopa võlakriis, koroonapandeemia, energiahindade järsk tõus koos kiire inflatsiooniga ning kokku juba neli majanduslanguse aastat Eestis. Lisades juurde sõjad ja riikidevahelised konfliktid, populismi ja paremäärmusluse tõusu, on kokkuvõttes olnud ootamatusi ja ebakindlust väga palju.

Isegi mõne aasta peale ette majandusprognoose teha on kaunikestki keeruline. Ajas kaugemale vaadates muutuvad need veelgi ebatäpsemaks. See aga ei tähenda, nagu poleks vaja pikemalt ette vaadata. On ju teada-tuntud mõte, et ka halb plaan on parem kui üldse ilma plaanita tegutseda.

Kui palju peaks Eesti kliimaeesmärkide täitmisega üldse pingutama, kui meie osakaal maailma kasvuhoonegaaside heitmetes on vaid 0,03%?

Kuigi Eesti heitmete maht sisemajanduse kogutoodangu (SKT) kohta on kiiresti vähenenud ja on väiksem maailma keskmisest, on see Euroopa Liidu (EL) keskmisest suurem. Üle-eelmisel aastal olid Eesti kasvuhoonegaaside heitmed inimese kohta suuremad nii ELi kui ka maailma keskmisest.

Heitmete mahud on maailmas väga erinevad, nagu ka kliimaneutraalsuse suunas liikumine. Seetõttu erineb ka üksikute riikide ja nende kogumõju maailma kliimale.