Suur analüüs: tuumarelvad – kes blufib, kel on tõsi taga, kui suur on tegelik oht?
Võrreldes külma sõja ajaga, mil tooni andsid kaks suurt tuumariiki – Nõukogude Liit ja USA – on globaalse julgeoleku olukord muutunud keerulisemaks ja ettearvamatumaks, kirjutab endine diplomaat Tõnis Idarand Äripäeva essees.
Homme algava NATO tippkohtumise eel pole selge, mis sõnastuses räägitakse Ukraina liitumisest. On võimalik, et Vilniusesse kogunevad valitsusjuhid kirjutavad lõppteksti valmis ise.
NATO valmistab järgmiseks aastaks ette oma suurimat ühisõppust pärast külma sõda, koondades enam kui 40 000 sõdurit, et harjutada, kuidas suudetakse tõrjuda Venemaa agressiooni ühe oma liikme vastu.
Kell on 9.45. Garderoobi ees on järjekord, registreerimislaua juurde saabub korraga 30 inimest ja esimese ettekandeni on jäänud 15 minutit. Suure konverentsi edu ei sõltu ainult programmist ja esinejatest. Kui suur hulk külalisi saabub korraga, hakkavad rolli mängima praktilised detailid: kui kiiresti jõutakse registreerimisest saali, kas garderoob on mugavalt paigutatud, kas kohvipausil tekivad järjekorrad ja kas kõik leiavad õigel ajal järgmise ruumi.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.