Ettevõtte küberturvalisuse tagamiseks ei piisa sertifikaadi ostmisest ega ka nii-öelda tavalisest IT-juhist, kirjutab Telia küberturbe lahenduste arhitekt Kristjan Aljas.

- Kristjan Aljas.
- Foto: Jake Farra
Meie mullusest Eesti ettevõtete infosüsteemide turvalisuse uuringust selgus, et küberturvalisuse tase on langenud 2020. aasta tasemele ning märkimisväärselt on vähenenud nende ettevõtete osakaal, kus IT-turvalisusega tegeleb vastava ala spetsialist või teenust ostetakse sisse. Probleem on, et ettevõtted ei saa päris täpselt aru, mida tähendab olla küberturvaline ja mida tegema peaks.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Uuringud näitavad, et küberkuritegevus on suuremaks ohuks just väikeettevõtetele. Küberturvalisuse tõstmiseks tuleb muuta ettevõtjate mõttelaadi, kirjutab Tiia Sõmer arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Lisandub pettustega seotud kahju. “PDF-arvet saab mõne minutiga võltsida.“
Kiiresti kasvavaid ettevõtteid eristab üks harjumus: nad küsivad endalt pidevalt, kuidas teha asju kiiremini ja nutikamalt. Raamatupidamine on üks valdkond, kus see mõtteviis toob käegakatsutava rahalise kasu ja kus enamik Eesti firmasid jätab seni raha lauale. Kui ka teie ettevõttes sisestatakse arveid käsitsi, maksate tegelikult iga kuu vabatahtlikult lisamaksu.