Margus Paap: kuidas lahendada taastuvenergia pidevuse probleemi?

Akusalvestusest räägitakse, kuid see on hinna poolest sobiv vaid paaritunniseks salvestuseks. Kõik riigid võiks oma tootmist salvestuse abil ühtlustada, muidu astume ekspordiga sama reha otsa mis impordiga, see tähendab, et loodame tipu puhul ainult välisühendustele.

Tuuleenergia profiil kuude lõikes vastab enam-vähem tarbimise profiilile, kuid kindlam on lisada ka päike. Eriti kui arvestada tarbimise tuleviku profiili, kus ka osa transporti hakkab elektrit kasutama (nii elektri- kui ka vesiniktransport, Rail Baltic). Transport ja võimalik tööstuse lisandumine ühtlustavad tarbimist aasta lõikes, mis tähendab, et parima kombinatsiooni saab tuulest ja päikesest, näiteks suhtega 3 : 1, hiljem ka 2 : 1.

Kümne aasta keskmistatud andmeid näitavad, et maa- ja meretuul on kuude lõikes üsna sarnased. Vaadates tootmist ja tarbimist tunnipõhisel aegreal, näeb meretuule pidevamat olemust.

Vaatamegi edaspidi arvutusi 10 aasta aegrea alusel, mis sisaldab tarbimise andmeid Eleringist ja erinevate kliimajaamade andmeid Keskkonnaagentuurist. Lisame tänasele tarbimisele (8,1 TWh) päikeseenergia võimsusega 1 GW ja maatuule võimsusega 3 GW. Saame toodanguks 9,9 TWh (1,2 korda üle tarbimise), kuid puudujääk on ikkagi 28%. Asendades tuule merelisega, oleks toodang 13,5 TWh (1,7 korda üle) ning puudujääk vaid 14%. Praktikas on mõistlik mere- ja maatuule ning päikese kombinatsioon.

Vaatame siis pikemalt kombinatsiooni 2 GW meretuul, 1 GW maatuul ja 1 GW päike. Ületootmine 1,5 korda ja tarbimisest jääb aastate lõikes puudu 11–19%, keskmiselt 15%. Kui lisame hüdrosalve võimusega 0,5 GW ja mahuga 6 GWh, on puudujääk 5–12%. Samas on ületoodang 34–35%. Mõistlikum on jääk salvestada vesinikku ja vajadusel taaskasutada. Börsihinnad muutuks ühtlasemaks ja lisa hinnapõrandani muutuks minimaalseks, langetades ka taastuvenergia tasu.

Lisades sellele näitele vesiniksalvestuse võimsusega 400 MW ja mahuga 200 GWh, väheneb puudujääk 0–3% peale. Lisaallikaks on mõistlik kasutada gaasiturbiinjaama, mis töötab samuti vesinikuga. Kunagi võivad lisanduda ka kütuselemendil baseeruvad taastootmisjaamad.